Piinlikult detailselt minu maikuu koguprügist

juuni 26, 2016 | Nipid, Pakendid, Pakendivabad ostud, Prügi | 9 comments

Rohkem kui aasta tagasi alustasin eksperimendiga olla mitu kuud täiesti ühekordsete plastpakendite vaba. Kuni sügiseni ei teinud ma erandeid. Sügisest muutusin paindlikumaks muutes oma tarbimist oma lähikondlastega jälle sarnasemaks. Jäätmevaba elustiili katsetused on jätnud siiski püsivalt jälje ning isegi kui ma nüüd enam nii rangelt ei mõtle, et peaks poodlemisel vältima ühekordset pakendit, siis on minu prügi teke küll märgatavalt vähenenud.

Ülevaate saamiseks kogusin ma ühele pildile absoluutselt kogu oma jäätmete tekke maikuus. Päris ühte klaaspurki see ei mahu nagu välismaistel zero waste blogijatel. Pildil on emotsiooniostudest kuni vältimatute piletiteni. Ma täitsa imestan kuidas teised suudavad 2 aasta prügi ühte purgikesse mahutada. Ma ise tegelikult väga kõrvalekalleteta joont ei suuda hoida, sest

  • Võtan kinke ja külakoste vastu
  • Imiteerin lähikondlastega koos olles nende ostuharjumusi
  • Olen hakanud tegema järeleandmisi

maikuu koguprürgi pakendivaba püüdlused vältimatu plastik pakendid

Pildil oleva jaotan kaheks:

  • mõttetu tarbimine, mida saab vältida
  • vajalik, millest ma ei ole hetkel veel nõus loobuma

Mõttetud ostud on näiteks 2 uut talupoe jäätist, mille uudishimust tahtsin ära proovida. Proovitud, enam ei osta neid. Ostsin ka leiba, mis oli tegelikult külalistele. Leib on asi, mille hea meelega menüüst välja jätan, aga vahel kui pakutakse siis ikkagi söön. Järgmiseks, metsast karulauku korjamast tulles ostsin 2 pakki india pähkleid pesto tegemiseks (retsept). Pähkleid eelistan osta hulgi otse maaletoojatelt, kõvasti vähem pakendit. Pildil on ka üks hamburgeri kile, mis sai ostetud Kalamaja päevadel vegan hoovikohvikust. Iga kuu just burgerit ei söö. Kokkuvõtteks, sellel pildil on pakendid, mis just tihti ei teki ja neid saan vältida.

pakendid

Järgmisel pildiseerial on tooted, mida tekib mul rutiinselt edaspidigi.

I pildil –> õlipudelid, hapendatud kapsa pakend, probiootikumide pakid. Olen aasta jooksul teinud erinevaid katseperioode, kus vaheldumisi söön ja ei söö probiootikume ja ma tunnen end märgatavalt paremini, kui söön neid igapäevaselt. Lisaks põhilisele, et saan tänu paremale seedimisele toidust rohkem toitaineid kätte, siis püsib ka kõht lamedam, energiatase kõrgem, tuju parem ja uni hea.

II pildil –> Igasugused sildid, kleepsud, tšekid, piletid, järjekorranumbrid ja pesu-sukkade-riiete-jalanõude ostuga kaasa tulevad vidinad.

III pildil –> mangoga kaasa tulev ümbris ja puuviljade sildid. Neid ümbriseid tekib muidugi palju rohkem kui siin pildil, aga osa mul kasutusel väikeste õrnade toodete transpordil.

pakendid II

Puu otsas valmis saanud puuviljad on lihtsalt nii head jamango avokaado valmis küpsed nende pehme pind kahjuks ei ela ilma kaitseta transporti üle. Kuigi minu kõige suurem pakendi tekke allikas on värsked mangod, siis ei soovi ma neist ikkagi loobuda.

 

Mis veel tekib, aga harva:

  • Suured hulgipakendid kuivainetele. Ühishange toidule.
  • Söögisooda ja äädika pakendid.
  • Vanast ajast jäänud kodupuhastustoodete pakendid.
  • Harva kosmeetikapakendid (ripsmetušš, kulmupliiatsi kork, palsamituutu). Hambahari.
  • Vitamiinide purgid (D-vita, omega-3)
  • Uute tarbeesemete pakendid, jalanõukarbid.
  • Ühekordsed nõud, kui ma pole end välja minekuks ette valmistanud või püüan sõpradega olles mitte väga nõudlikuna silma paista.
    kali oma purk oma nõu pakendiva ühekordse vaba tervering

Ühekordseid nõusid annab tegelikult väga hästi vältida. Kui olen palunud ükskõik kus jooki või sööki oma anumasse serveerida, olen alati poolehoidva teeninduse saanud. Pildil kodune meekali minu viimasel festivalil. Oma nõuga festivalile.

 

 

MIS VAREM TEKKIS, AGA NÜÜD OLEN ASENDANUD PAKENDIVABA VERSIOONIGA:

  • Jookide pudelid, tetrapakid  –> Joon põhiliselt vaid vett, värskelt pressitud või kodumahlasid, teed ja isetehtud smuutisid.
  • Pakendatud toit, näksid, kommid, magusad ampsud, jäätised –> need on minu menüüst kadunud, vaid väga harvade eranditega seltskonnas olles. Kuivained, pähklid ja supertoidud ostan mahedalt hulgi otse tuttavatelt maaletoojatelt või ostan lahtistest lettidest.
  • Rohelised salatid potis –> Tarbin vaid hooajaliselt. Tuttavate suvilast või oma aknalaualt.
  • Konservid –> Ema tehtud hoidised, leotatud kaunviljad ja idud. Metallkonserve väldin tegelikult juba aastaid tervislikel põhjustel: ühest söögikorrast saab üüratu koguse raskemetalle, mis iseseisvalt meie kehast ei välju bioakumuleeruvate omaduste tõttu. Seda õppisin Terviseametis analüüse tehes.
  • Kehahoolduses kasutan kodumaiseid tükiga kuivšampoone, isetehtud eeterlikke seepe ja puidust harja.
  • Tampoonid, sidemed –> leedianum
  • Rasedus – kondoomid, antibeebipillid –> sobivad persona monitorid, ise kasutan basaaltermomeetrit (täpsus kaks kohta pärast koma). Kehatemperatuuri kõikumine ütleb täpselt ära, mis päeval on võimalus rasestuda ning siis saab juba olukorrale loominguliselt läheneda. Mind mingis mõttes üllatab, et arstid neid tooteid ei tutvusta, aga teisest küljest andes naisele iseseisvad teadmised on raskem igasuguseid rutiinseid tooteid maha müüa. Apteegiäri…

Köögijäätmed viskan oma ussikasti. Saamislugu.

Mul köögis söögilaua all elavad ussid tekitavad paljudes suurt elevust. Näiteks nüüd jaanipäeval sugulastega trehvates, enne kui uuriti, mis mul elus toimub, küsiti, kuidas mu ussidel läheb. Oktoobris tegin endale ussikastid ja nüüd kevadel sain istutada maitsetaimed enda ussikeste toodetud mulda. Ussid söövad endasuuruse koguse toitu päevas. Seemnepakkide ostmise asemel pistsin tomatid mulda ja uued taimed juba õitsevad. Lisaks on mul aknalaual salatid ja erinevad maitsetaimed.

kuidas kasvatada tomateid tomat otse mulda ussikast kompost isetehtud tervering terviklik ringlus

kasvata ise maitsetaime aknalaual kompostmuld tomat basiilik

Põhiliselt ostan värsket puu- ja köögivilja ning söön nendest tehtud toite. Aeglane täisväärtuslik toit. Turult saab vähemate siltidega ja tšekkidevabalt.

värsked puuviljad köögiviljad tervislik tervering tervklik ringlus

tervering tevriklik ringlus puhas toit värske tervislik pakendivaba ise tehtud

Piltidel on mõned näited supertoitude pulbritest ja seemnetest tehtud magustoitudest, vegge raffaellodest, bataadi krõpsudest ja india pähkli maitserohelise võilevamäärdest. Ise tegemise rõõmud!

aa IMG_0842-tile

MIKS JÄNDAN PAKENDITE VÄLTIMISEGA:

  • Vältides värvikirevaid pakendeid, hoian ka oma tervist. Päris palju jama on menüüst kadunud.
  • Söön kvaliteetsemalt ja tean täpsemalt, mida suhu pistan.
  • Vähendan prügi teket. Pakendid, mis tekivad viin Pakendiringlusesse, kus need taaskasutatakse.
  • Ainult 1% kogu maailma plastikust kilekottidest töödeldakse ümber. Kasutan küll vanu põhiliselt teistelt jäänud kilekotte, aga ise uusi põhimõtte pärast ei võta juba aasta aega.
  • Pakendid on suur äri ja väga tihti on toidupakend kallim kui selle sisu. Tahan, et pakendit nähtaks kui väärtuslikku tooret, mitte prügi. Eesti võiks olla ümbertöötlemises esikohal. Meil on taaskasutusorganisatsioone rohkem kui meie elanikele otseselt vaja oleks. Olme prügist ei sorteerita mingeid kasulikke materjale välja. Kuid kõik, mis juba visatatakse avalikesse pakendikonteineritesse, sealt ei ladustata midagi niisama kuskile prügimäele. Liigiti väljasorteerimata materjal, mis kasulikku ümbertöötlusesse ei saadeta, lõpetab jäätmekütusena, mille kütteväärtus on 2 korda kõrgem kui põlevkivil. TASUB SORTEERIDA! Eestis kogutakse liigiti kuni veerand olmejäätmetest. Mitmes EU riigis aga lausa üle poole.
  • Eestis tekib 160 kg jäätmeid inimese kohta aastas, enamus pakendid.

LOE KINDLASTI:

 

Mis prügi veel võiks tekkida, mis jäi mul mainimata? Äkki oskan alternatiivi pakkuda.

Parima jäätise leid
Ühekordsed joogitopsid avalikel üritustel hääbuvad