TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Riiete varjatud pool

Sattusin MTÜ Mondo korraldatud Humana T-särgi töötuppa, mille eesmärgiks oli läbi põneva käelise loomingu pöörata inimeste tähelepanu tekstiilitööstuse mõjudele.

Viimasel ajal on hakatud rohkem rääkima tekstiilivärvi kemikaalide otse jõkke laskmisest ja tööliste eluohtlikest töötingimustest (1000 hukkunut ühe päevaga ühes hoones). Olles vaadanud filmi “The true cost” ja “Moest väljas” tundub mulle, et keegi tegelikult ei oskagi öelda, kuidas täpsemalt värvid kanga sees meie nahka mõjutavad ja kui ulatuslikult värviline põhjavesi ökosüsteemi hävitab.

Ei tahaks väga koledaid pilte lisada, aga vahel on see emotsiooni kiskumine vajalik. Mulle ei mahu pähe, kuidas ei ole arenguriikides kohati ühtegi regulatsiooni ega seadust. Vala, mis mürki tahad, kuhu tahad ja palju tahad. Samuti puuduvad igasugused piirangud meie riietele (välja arvatud laste riided, millel on osade kemikaalide osas mingid piirangud).

hetivesi tekstiili reostus kemikaalid vees saaste arenguriikides textile waste water pollution

Visuaalses mõttes päris ilus loodus. Aga kui seda juua? Või selles ujunud kala süüa? Või sellega kastetud taime vilja süüa?

Tuleks võtta teadmiseks, et juba üks teksapaar sisaldab sadu erinevaid kemikaale ja isegi meie enda 100% puuvill välimuselt naturaalne voodilina umbes samapalju. Kahjuks (või õnneks) ei avalda tootjad infot. Isegi päritolumaid tegelikult mitte. Mitte kunagi ei ole selleks vaid üks riik, nagu sildilt näha. “Made in Italy” võib tähendada vaid viimase detaili kinnitamist või õmbluse lõpetamist märgitud riigis. 2/3 puuvillast tuleb ikka Hiinast, USAst, Indiast ja Pakistanist.

Siin on skeem kui keerukas, pikk ja globaalne on ühe voodilina tegemine.

TextileSupplyChainBedsheet

Mõned faktid, mis sain t-särgi värskendamise töötoast:

  • 1 kg puuvilla tootmiseks kulub 10 000 L vett, 200 g taimekaitsevahendeid ja 500 g väetist.
  • 25% maailma väetistest kasutatakse puuvilla tootmiseks.
  • Kui osta endale 1 uus T-särk, siis selle energiakulu on sama kui võtta kasutusse 30 teise ringi särki.
  • Uue fliispusa asemel võib sama energiahulgaga taaskasutada 50 kantud pusa.
  • veel fakte

Aga ega ausalt-öeldes jääb see teema ikka kuidagi väga kaugeks. Otseselt mõju ei näe ja riideid on ju nagunii vaja kogu aeg kanda kodust väljudes nii kultuuriliste normide kui ka külma ilma tõttu. Harjumus on oma pilk pöörata hoopis millelegi sellisele, nagu see järgnev pilt, ja mitte mõelda laiemalt – tegu-tagajärg seosele.

pilt 123

Kui arenguriikide teema ei puuduta, siis tervise seisukohast loeti küll sõnad peale, et kui kaltsuka riideid tasuks enne kandmist läbi pesta, siis poest ostetud riideid tasub vähemalt 4 korda läbi pesta enne kui neid vastu oma nahka panna. Kõige mürgisem on must värv. Puuvill, polüester, siid, lina – kõik need on algselt heledad. Mida tumedam värv, seda rohkem peab kemikaalidega töötlema. Sisse kantud ja korduvalt pestud särk on nahale sõbralikum. Lisaks, riideid pritsitakse mürkidega, et vältida hallitusi pikal teekonnal ühest maailmajaost teise.

Mulle endale ei ole väga kätte sattunud õiglasemaid ja keskkonnasõbralikemaid riideid. Siiski tasub silmad lahti hoida ja eelistada looduslikemaid kangaid. Fairtrade märgistuse saanud riideese on mahepõllumajanduse puuvillast, töölised on saanud ausa palga ning nende töötingimused on inimlikumad. Tootmisel kasutatakse vähem vett ja energiat ning elekter tuleb põhiliselt taastuvatest energiaallikatest. Lähemalt saab tingimustega tutvuda ühe õiglase särgi sildilt.

aus kaubandus tekstiil t-särk

fairtrade t-särk silt aus kaubandus tekstiil puuvill

Mõned pildid särgi värskendamise töötoast ka. Muide riideid annab 100% taaskasutada. Siiski jõuab Eestis igal aastal keskmiselt 5 pesumasinatäit riideid prügimäele iga inimese kohta.

humana tekstiil redesign t-shirt t-särk töötuba kangavärvid uuskasutus uus ring värskendus

Kummaline muidugi minu puhul see, et kuigi ma loen ja vaatan ja vahel šokeerin end, siis kannan ma ikka tumepunaseid teksaseid ja vikerkaare lillelisi pluuse. Riietega enda väljendamine on nii tugevalt sisse kodeeritud, et mõne dokumentaalfilmiga seda veel ei murra. Ja praegu kirjutades on mul seljas kiisudega fliis, mis laguneks metsa all kuni 1000 aastat (ikkagi plastist tehtud ju).

Õnneks on minu vabandus hetkel mu väljakutse endale, mille jooksul ma ei osta uusi asju, mis tähendab ka EI! uutele riietele.


Oma mõtete üles kirjutamine – kõigile

Täna oli mul inspireeriv vestlus inimesega, kes järjekordselt mainis seda vahvat Kaisi Kase töövihikut “Minu väga hea aasta”. Kuna see lihtne teos kõnetab ja aitab paljusid, siis on see jagamist väärt.

Capture 7

Pildil olev keskmine kalender-märkmik sai mulle 2013 a novembris kingitud. Ma ei ole kalendri inimene ega üldse mingite meeldetuletuste ega ajaplaneerijate kasutaja. Isegi ülikooli ajal mitte. Kõik eksamid ja kodutööd ja kohtumised ja kohustused püüan jätta meelde. Nii tean kogu aeg, mis mul toimub ja aju peab need meeles pidama. Ei teki olukorda, et oot-oot vaatan järele ja siis vastan sulle. Kuidas ma muidu saaksin oma mälu pidevalt rakes hoida ja treenida, kui ma seda rakes ei hoia, eks…

Õnneks mul see kalender tühjalt seisma ei jäänud. Juba enne aastavahetust jõudis minuni austraallanna CD (N21 koolitusprogrammist), mille nimi oli “How to have Your best Year yet”. Sealt jäi kõlama soovitus, et igal hommikul paned kirja 10 soovi. Järgmisel hommikul 10 soovi. Ja sellele järgneval hommikul uued 10 soovi. Tagasi ei vaata. Lihtsalt 10 unistust, mis sellel hommikul kõnetavad. Võivad olla täiesti uued, võivad korduda.

Mina hakkasin igal hommikul kirja panema 12 soovi, mis mõttesse tulid. 12 tükki, sest täpselt nii palju oli kalendermärkmikus ridu iga päeva jaoks. Ei mingit raiskamist ega tühja rida (naeran). Hakkasin ilusti 1. jaanuaril pihta. Vahele jäid mõned päevad ja sügise poole isegi terve nädal. Aga mis sellest. Vahva igal juhul.

Nüüd paar aastat hiljem seda üle lugedes tunduvad mõned asjad kuidagi nii ise-enesest mõistetavad. Ilma kirja panemata ei mäletakski, et see oli mul kunagi ju soov. Nüüd see lihtsalt on, ega oskagi selle üle rõõmustada või tänulik olla. Näiteks olin kunagi kirja pannud, et soovin vennale osta soolaleiva kingituseks diivani. Korra oli soov, tellitud, olemas, unustatud. Materiaalseid soove peab muidugi sealt märkmikust luubiga otsima. Tervet aastat saadavad ikka märksõnad küllus, armastus, vabadus. Mõne sündmuse õnnestumine või ärevust tekitava seiga edukas lõpetamine. Tagantjärele väga hea lugeda, kus olin siis ja kuhu olen nüüd jõudnud. Tänutunnet oi kui palju! Nüüdseks juba mitu märkmikku täis kirjutatud.

Capture 3

Palju ma ikka oskan soovida ja soove välja mõelda, kui need kogu aeg kipuvad täide minema. Jälle vaja uusi vallutusi. Kohe tuli ka vastus. Sõbranna postitas oma tänupurkidest: pisikesed kirjakesed igapäevastest hästi minekutest.

Kui mul päeva jooksul on tunne, et vau kui äge ja lausa väikese varba otsani olen rõõmu täis, siis kirjutan selle üles ja pistan purki. Inimestele ja sügavatele hetkedele olen kõige tänulikum. Ja alustamiseks ei ole vaja esimest jaanuarit. Praegune hetk on parim!

Kui peaks olema vastupidine tunne (varba ots ei ole rõõmus enam), on hea purk avada ja hakata lugema oma õnnestumistest. Sõbranna väitis, et nüüd aasta lõpus oma 2015 a suuuurt tänupurki (jep umbes 365 ilusat hetke) üle lugedes, naeris ta palju.

Capture 1

Huvitav on see, et sellest ajaveebist siin, ei ole mu soovide nimistus ühtegi märksõna. See blogi kuidagi sündis ise. Vastavalt inimestele ja vestlustele mu ümber. Kuidagi väga tasapisi üks samm korraga. Ilma eesmärgi ja taotluseta. Tänutunnet on selle blogiga seoses küll palju. Neid ellu tulnud inimesi, avastusi, arenguid, võimalusi, pakkumisi, pikki vestlusi ja paremaks inimeseks kasvamine.

Mälestusi suvest. Päikese käes ise enda ja oma mõtetega.

Capture 5

IMG_20150717_180234 u

Aastaks 2050 on meredes rohkem plastikut kui kala

Teisipäeval avaldati Maailma Majandusfoorumis raport plastiku majandusest, milles esitatud väited on pannud üle maailma suurel hulgal väljaandeid sellest kirjutama. Teen minagi väikese kokkuvõtte ühest maailma enim merd sõitnud naise Ellen MacArthuri uurimustööst.

  • Plastikpakendite ühekordse kasutamise tõttu umbes 95% materjali väärtusest (rahaliselt võib olla umbes 100 000 000 000 dollarit aastas) läheb raisku.
  • Aastaks 2050 võib kogu naftatööstusest moodustada 20% plasti tootmine (2014 a – 6%).
  • Aastal 2014 oli kalu meres 5 korda rohkem kui plastikut (massi järgi). Aastal 2050 võib plasti kogukaal meredes olla juba suurem kui kalade mass kokku.

Klõpsa ka graafikutele ja faktidele.

Õnneks need tuleviku väljavaated on arvutatud arvestades praeguste tarbimistrendide jätkumist.

Raport pakub välja lahenduse, kuidas plastik pärast kasutamist ringmajanduse abil jälle uueks väärtuslikuks toormeks muuta. Põhiline on, et koostööd teeksid kõik osapooled – kaubandusettevõtted, plastikpakendite tootjad ja tehased, nii kogumisega, sorteerimise kui ka töötlemisega seotud ettevõtted, linnad, poliitikakujundajad ja MTÜ-d.

Igal juhul ei ole ühte head lahendust, vaid iga pisikene pakendivähendamine iga toote ümber loeb. Ideaalis peaks ära kaotama täielikult PVC ja penoplasti, sest neid on raske taaskasutada.

Praeguste materjalide asemel oleks vaja luua uus, mida saaks kergesti nii ümber töödelda kui ka komposteerida. Hetkel kasutusel olevad biolagunevad kiled ei ole hea lahendus nende mitte täieliku kõdunemise ja kallima hinna tõttu. Igal juhul peaks prügi tekkimise välistama ja iga kasutusele võetud materjal käiks ringluses.

Zero waste is the lifestyle of the future for everybody pakendivaba terviklik ringlus tervikring prügivaba

Raportist jääb kõlama see, et ei ole kedagi suurt ja välist, kes meid plastikusse uppumast päästaks. Iga tarbija, iga tootja, iga teenusepakkuja peab võtma vastutuse.

Siinkohal tahan ma pilgu heita ka meie endi direktiividele:

  • A common EU target for recycling 65% of municipal waste by 2030;
  • A common EU target for recycling 75% of packaging waste by 2030;
  • A binding landfill target to reduce landfill to maximum of 10% of all waste by 2030;

Kes selle täidab ja kes vastutab?

On see mõni poliitiline organisatsioon? Või kaubandusettevõtte, kes üldse sellise pakendi laseb tellida, mille peab pärast ära viskama? Või tehas, kes on nõus plasti tootma? Või prügifirma, kes peaks tagajärgede likvideerimise enda peale võtma? Või iga tarbija poes, kes eelnevatele lülidele nende tegevuse jaoks raha annab?

sea-turtle-plastic-bag Hawaii bans plastic bag zero waste no plastic

France bans plastic bags 2016 zero waste plastic free

pilt 1


 

Idandandamise ülistuseks

Idandite tegemise hoo sain ma sisse juba ligi 7 aastat tagasi, mil elasin Tartus. Kuna olen kasvanud peres, kus toidulaual oli liha ja kartul, riis ja kana, kala ja tatar ning siis nende kõikvõimalikud kombinatsioonid ja ka makaron hakklihakastmega sekka, siis alles ülikooli ajal ökopoes töötades tegin tutvust selliste toitudega nagu läätsed, kikerherned, mungoad, kinoa, amarant ja teised. Ma usun, et ma ei olnud kuulnudki nisuidudest. Minu jaoks nisu tähendas jahu või makaroni ja jahu tähendas nisu. Ka manna tähendas kunagi minu jaoks nisu, kuigi nüüd tean, et see on vaid jahvatusastme jämedus.

Ülikooli minnes kadus märkamatult mu toidulaualt liha ning kaunviljade idandid said minu põhiliseks soojaks toiduks köögiviljade kõrval. Hetkel on mul rütm sees süüa päevas keskmiselt üks peotäis kas idandatud läätsesid, kikerherneid, mungube. Lisaks on mul pea alati toortatra idud valmimas. Olen idandanud päevalilleseemneid, brokkoli-, peedi-, kapsavõrseid, isegi sinepit, kressi, lutserni. Suur lemmik on nisu – nii idu kui ka rohelise orasena.

nisuoras nisuvõrsed nisuidu lihtne idanda ise terviklik ringlus tervikring

Hetkel on mul pooleli Vadim Zelandi raamat ja mulle tohutult meeldib, kuidas ta idandite söömise olulisust põhjendab.

“Kõik kasulik, mis terades on, sisaldub idudes ja kestas. Kõrgema sordi valge jahu saadakse, puhastades nisuterad idudest ja kestadest. Nii kõrvaldatakse kõik, mis kasulik, ja järele jääb vaid surnud mass, mis koosneb põhiliselt tärklisest. … Toituda kõrgema sordi valgest jahust valmistatud toodetest on sama, mis osta poest tärklist ja lõunaks süüa seda lusikaga. Maks risustub masuuditaolise massiga, tärklis ladestub organismis limana, soolte seinale tekib katt.”

Kui soolte seintel on katt, siis ei saa ju minu loogika järgi ka muud meie kehale vajalikud toitained imenduda. Tekib olukord, kus inimene tarvitab piisavalt kaloreid, aga isu ütleb, et tahaks veel süüa, sest keha rakud on näljas. Ja uue portsu järele on neelud, isegi siis kui endal juba punnis kõht ees.

Vahele torkan ka natukene teisest teemast, aga väga olulise fakti. Zeland väidab, et piim sisaldab kaseiini, mille najal loomadel kasvavad sarved ja kabjad. Piim muutub inimese organismis kserogeeliks – see on midagi tisleriliimi taolist. Pole ime, et piima joomine tekitab palju lima ja haigusi. Kuigi mulle endale on juust alati maitsenud, suudan ma nüüd selgelt tunda, kuidas selle söömine tekitab raskustunnet kõhus ja aeglustab seedetööd. Varem ei osanud ma otseselt seoseid luua, sest mul oli pidevalt selline enesetunne ja võrdlusmomendid puudusid. Zeland väidab, et enamik inimesi pole juba sünnist saadik kordagi tõelist tervist ja elujõudu tundnudki.

“Kuumtöötlemine hävitab vitamiine ja mikroelemente, tekivad kantserogeensed mürgid, nende söömine risustab organismi. Värsked aed- ja puuviljad, vetikad, pähklid, seemned ja mesi vastupidiselt puhastavad organismi.” Zeland

Suure osa meie toidualauast moodustavad tegelikult seemned. Need on näiteks teraviljad ja kaunviljad. Seeme koosneb tärklisest, valgust, rasvast ja inhibiitoritest. Need viimased on ained, mis takistavad seedumist, et loom või lind saaks seemne kahjustamata läbi oma seedekulgla viiduna kaugete vahemaade taha transportida.

Seemnete idandamisega toimuvad neis aga järsud muutused: inhibiitorid hävinevad, tärklis muundub linnasesuhkruks, valgud aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks. Tegelikult neid samu protsesse teeb ka meie keha seedimise käigus, aga idandites on taime enda sees suur osa sellest tööst juba tehtud.

Idandatud seemned sisaldavad rohkelt vitamiine ja mikroelemente, millel on biostimuleerivaid toimeid. Näiteks paraneb ainevahetus, organism puhastub, immuunsus tugevneb ja töövõime suureneb.

Idusid teha on ülilihtne. Läätse valmis idusid korraks kuumutada ja söögiks valmistada on kokku ajaliselt soodsam kui oodata pliidi ääres tooreste kõvade läätsede keema minemist. Idandamiseks ei ole vaja mingisuguseid spetsiaalseid nõusid ega marlidega mässamist. Mina olen alati idandanud kättejuhtuvas nõus, näiteks karbis või purgis.

  • Seemned tuleb panna likku kas terveks päevaks või terveks ööks – umbes 12 tundi. (Kikerherned terveks ööpäevaks.)
  • Vett täis imanud seemneid tuleb igal hommikul ja igal õhtul jooksva vee all loputada paar korda korraga ja jätta need anumasse niiskena. Liiga kiire ära kuivamise vältimiseks võib anumale midagi peale panna, aga mitte hermeetiliselt sulgeda. Kui idu kord täiesti läbi kuivab, siis ta enam edasi ei kasva. Samuti kui idusid loputada liiga harva, siis mõne päevaga võib seal sees meile mittevajalik mikroorganismide elu kasvama hakata. Loputamine on väga oluline idude valmistamise osa ning mida tihedamini ja mida puhtama veega seda teha, seda parem.
  • Millal mingi idu suhu pistmiseks valmis on sõltub nii liigist kui ka sööja eelistustest. Kui mungoa karpide peal on 5-7 päeva, siis mina söön tavaliselt oma mungoa idud ära juba teisel või kolmandal päeval – kohe kui väikesed idualged kesta seest pea välja pistavad. Varases astmes on need minu jaoks kõige magusamad ja edasi hakkavad need vaid maitsetuid jämedaid varrekesi kasvatama. Tatra idu läheb kõige kauem, isegi üle nädala. Rohelised võrsed (brokkoli, lutsern alfa-alfa) tahavad samuti natukene pikemat aega ja neid tasub sööma hakata alles siis kui roheline lehekeste paar on varrekese otsa tekkinud.

täistaimne idud vegan taimetoit terviklik ringlus terviring tervis mahe öko munguba läätsed idu idandid värske tervislik kikerherned läätsed tatar toortatra idud chia

Kõiki muid idusid võib süüa toorelt, aga mitte kaunviljalisi. Neil on toorena natukene ebameeldiv maitse. Mungube on vist neist ainsana soovitatav süüa kuumutamata. Läätsede puhul piisab vaid korraks keema laskmisest. Kikerherne idud tahavad 5 minutilist kuumutamist.

Üks minu lemmikuid sööke on hapukapsas koos erinevate idude seguga. Selle peale lööb mu kõhukene nurru. Pärast Zelandi lihtsaid seletusi, saan aru ka miks. Vasakul pildil on spinatiga kuumutatud läätseidud koos tatra ja mungoa idudega. Paremal on värske kale kapsas ja avokaado koos tatra- ja mungoa idudega, kõrval kodune tomati-köögivilja hoidis ja peal kõrvitsaseemned.

täistaimne idud vegan taimetoit terviklik ringlus terviring tervis mahe öko läätsed idu idandid värske tervislik läätsed tatar

Vaatasin oma piltide kaustast palju ma üldse olen oma toitudele idusid peale raputanud. Mungoad leiavad end tihti nii salatitelt, aurutatud köögiviljadelt kui ka suppidelt. Kolmandal pildil on lutsern-alfa alfa (Mahemarketi puhvet) ja kõik on täistaimne isegi see peedisalatil olev koor.

täistaimne idud vegan taimetoit terviklik ringlus terviring tervis mahe öko munguba kuidas idandada läätsed alfaalfa lutsern idu idandid värske tervislik

Lisan mõned tähelepanekud veel Zelandi raamatust idudega samast peatükist.

Zeland väidab, et põhiline vaba energia puudujäägi põhjus on lihtlabane räbu rohkus organismis. See on kõikide haiguste allikas ja esmane põhjus. Puhastuskuuri tegemata tavalise inimese keha säilitab endas hukkunud rakkude osakesi, rasva- ja valgumassi. Seda on täis rakkudevaheline ruum, isegi vere- ja lümfisooned. See otseselt takistab rakkude omavahelist “suhtlemist”, alandades ühelt rakult teisele edasiantavate elektrisignaalide jõudu. Sellest tulenevalt lähevad tšakrad umbe, energiakanalid ahenevad, energiavoog muutub nõrgaks ojakeseks, mis toob kaasa elujõu kaotuse. Et reipus ja tervis tagasi saada soovitab Zeland muuta surnud toit elavaks.

Kuigi Zeland nõustub, et inimene on füsioloogia järgi lihasööja, siis ta ise järgib ja soovitab täistaimset toortoitu. Kõik peab olema värske ja kuumtöötlemata. Kõik kuumusega töödeldud kujutab endast äärmuslikku koormust organismile, kuna pea kõik väärtuslik on selles hävitatud. Kulinaaria tekkis võrdlemisi hiljuti, meie seedetrakt aga miljonite aastate kestel.

Samuti kuumutamine üle 50 kraadi hävitab ensüüme, mis on vajalikud “töölised” meie kehas toimuvates keemilistes reaktsioonides. Elusa toiduga tulevad ensüümid kaasa. Kuumtöödeldud toitu süües kasutab inimene enda kehas olevaid ensüümivarusid. Kui kehas enam ensüüme ei ole ega teki, siis lõpeb elu.


Vitamiinikuller

Mõtlesin, et katsetan läbi erinevaid toiduvõrgustikke.

Varasemalt olen kokku puutunud: Tagurpidi lavka ja ottidega, mis vahendavad kodumaiseid talutooteid. Äsja turule tulnud Naabri katsetan ära siis, kui kaubavalik natukene laieneb. Naabri puhul meeldib mulle see, et nende üks jagamispunkt on just minu kodust vaid väikese jalutustee kaugusel.

Värsketest puuviljadest ei suuda ma kunagi ära öelda. Seetõttu olen kõige maitsvama eksootika tarnija otsingutel. Mõtlesin juba nädalake tagasi katsetada sellist teenust nagu Vitamiinikuller. Kuna seal on alates 50 eurost transport tasuta, siis mõtlesingi, et mis saab kui tellikski endale kohe sellise koguse koju. Ma ei osanud tegelikult kastides ette kujutadagi kui mitu kilo see kokku teeb.

Samas ma teadsin, et minu juures on tulemas smuutipidu sõpradega. Seetõttu venitasingi hulgi puuviljade tellimusega, et kaks asja ühildada. Saan enda jaoks uut platvormi katsetada ja ei pea värsket poest tassima enne pidu.

Tunnike tagasi tõi kuller kastid koju. Kiire ja viisakas teenindus. Sellise koguse puuvilju sain 51 euro eest.

vitamiinikuller värske puuviljad eksootika terviklik ringlus tervikring vegan täistaimetoitlus tervis tervislik

Ma palusin tellimuse kätte saada 10-12 ajal, aga mulle helistati ette, et öelda, et neile saabub uus värske just lõuna ajal ja küsisid, kas toovad ikka 10-12 ajal või hoopis pärastlõunal ning saavad lisada ka kõige värskemalt saabunud apelsinid.

Mangod on söögiküpsed nagu lubatud. Avokaadod on veel kõvad, mis on suurepärane. Ma usun, et umbes samas värskusastmes jõuavad need poodi ka, aga seal need lihtsalt seisavad tükk aega enne kui mõni käsi need välja valib. Parem las need avokaadod “küpsevad” siis juba oma kodus. Kiivisid oli nii kõvemaid kui ka väga küpseid natukene lõhkiseid. Sama on hurmaadega. Mõne saab kohe suhu pista, mõni tahaks natuke seista. Selline kooslus on koju tellimise puhul kõige ideaalsem.

Kuna esimene tellimine, siis otsustasin kõik igaks juhuks väga täpselt üle ka kaaluda. Asjad olid väga ümardatult. Arvel täiskilod, aga sellised 50 g kõikumised olid okei. Kõige suurem oligi selles, et 200 g ananassi oli vähem, aga see-eest oli banaani rohkem kui paarisaja grammi eest üle võrreldes arvel olevaga. Aus diil. Jään rahule.

IMG_0705-tile

Lootsin saada kauba ilma üleliigse pakendamiseta. Puuviljad olidki lihtsalt kokku pandud. Suure banaanikasti põhjas oli suur banaanikile ja sinna oli lahtiselt teisi puuvilju peale pandud. Kokku tekkis mul selle tellimusega 2 puidust kasti, 2 papist kasti, natukene kartongi, hurmaa kasti põhjas olev plast, mango kileümbrised ja suur banaanikastikile. Sama palju prügi tegelikult tekib ka siis kui ma lahtiselt puuvilju valin. Ma lihtsalt ei tassi neid kaste ega põhjakilesid koju.

tervikring terviklik ringlus puuviljade prügi tellimine plastik pakendivaba

Mulle meeldib. Pärast pidu teen uue tellimuse, seekord siis endale maiustamiseks.

Parem kui komm

Eelmise postituse jätkuks räägin natukene maiustustest ja vahepaladest. Vahel kuulen, et kui ei saaks endale üldse komme ja šokolaadibatoone osta, et siis kas peakski elus kõigest heast loobuma. Mu sõber, kes põhiliselt puuviljade ja superfoodside smuutidest toitub, ütleb selle peale, et nad lihtsalt ei tea veel, mis hea on.

Prügivaba elustiili juurde poe maisupalad ja näksid ei kuulu. Ma ei olnud ka varem suur magusasõber ja ise endale poest šokolaadi juba siis tihti ei ostnud. Siiski vahel potsatas ostukorvi mõni müslibatoon või selline kiire kerge vahepala. Kõik need tekitavad palju rohkem prügi kui see kõhutäide tegelikult väärt oleks.

Mina ise endale eriti šokolaadikommikesi ega batoonikesi kodus ei tee. Kuigi nende kohta on mul positusi varasemast ajast.

Tooraine olgu kvaliteetneKommide retseptidKogumik nippe.

Sellele vaatamata on mul kodus olemas põhimõtteliselt kõik koostisosad, millest saaks need kommid, näksid, batoonid valmistada.

Kõige lihtsam ja kiirem maius on kokku segada omavahel banaan ja toorkakao. Muud ei olegi vaja. See on minu arust ühe šokolaadi ruutuderibaga täiesti võrdväärne magusaisu rahuldaja.

IMG_0670

Banaani ja toorkakao segule võib lisada muidugi kõike seda, mille järele parasjagu isu on. Näiteks marju, puuvilju, pähkleid, seemneid. Süüa lusikaga nagu jogurtit või eriti sula šokolaadikreemi.

banaan toorkakao šokolaadi asemel pakendivaba komm plastikuvaba komm zero waste candy

Oma viimase kookose ostsin fb ühishanke kaudu. 1 kg kookost maksis 4.50 ja linaseemned 2 eurot kg. Jätkub kauaks. Lihtsas kreppkotis on ka. Võib öelda, et suhteliselt vähe pakendit tekitav, arvestades jälle seda kui kauaks neist jätkub.

IMG_0683

Mitmed aastad tagasi hakkasin ökopoest ostma halvaad. Pisikene 75 g pakikene maksis päris mitu eurot. Koostis oli kirjas: 60% seesam, 40% mesi. Täiesti jabur, et miks ma kohe endale ei ostnud kilo mett ja poolteist kilo seesamiseemneid ja 10-15 euro eest oleks saanud kohe 2,5 kg halvaad teha. Ehk siis 4 korda suurema raha eest umbes 33 korda rohkem halvaad.

Täpselt sama lugu on näiteks martsipaniga. Ehtne martsipan on mandel meega. Poe omades muidugi mingid glükoosisiirupid ja suhkrud ka sees ja mandli protsent jääb alla 10. Aga päris ehtsas martsipanis on mandli osakaal ikka 50-70%.

Nii ma siis hakkasingi aastaid tagasi ise toorainetest endale maiuseid kokku segama. Vahel harva praegugi. Alloleval pildil on šokolaadikreemi sees tatramesi, purustatud seesam, toorkakao ja mingid supertoitude pulbrid ka. Mida ma täpselt lusikaga üleeile sõbrannale sisse segasin, ei mäletagi enam, sest ma kunagi ei järgi mingeid retsepte. Võtan riiulist nii kuidas tuju on. Šokolaadikreem on valatud üle banaani ja külmutatud vaarikate.

toortoit magustoit pakendivaba tervislik tupertoidud superfoods terviklik ringlus toorkakao šokolaad

Sellest mõttest inspireerituna, et jagada ise maiustuste tegemist, et Snickersite, Tuplade, Bountyde tootjad ära unustataks, ma täna hommikul katsetasingi ilusate magustoitudega.

magustoit vegan tervislik kommi asemel maitsev prügivaba plastikuvaba tervikring terviklik ringlus

Tuli imehea ja samas ülitervislik. Ja seda mitte ainult minu sõnade järgi.

Alloleval pildil on ära toodud absoluutselt kõik koostisosad.

kommid magustoit tooraine plastikuvaba prügivaba

Pildil on suvila külmutatud marjad. Taaskasutatavates karpides, mis kogun kokku ja täidan järgmiselgi suvel värskete aiasaadustega. Puuviljad on ostetud lahtiselt ja toodud koju oma kotikeses. Rabarberi-maasika moos on sõbranna tehtud, palus purgid tagasi. Kookoshelbed ja seesamiseemned on ostetud 1 kg pakendites. Kookoshelbed on muide Biomarketites täiesti lahtiselt ka saadaval. Seesamiseemned olen ise kohviveskis jahuks purustanud. Toorkakao, ahvileivapuu vilja pulber ehk baobab (valges ämbris), lucuma, klorella ja spirulina on ostetud otse oma pakendisse doseerides maaletoojalt kõrval vahelehe kaudu (tervikelu.ee). Mesi on mulle kingitud.

Segasin koostisosad kokku väikses köögikombainis koos vähese veega. Vasakul pool olev magustoit on ilma klorella, spirulina ja kookoseta. Paremal olev sisaldab kõiki koostisosi peale suvila marjade. Serveerimiskausi põhja panin saadud kreemi natukene. Selle peale marju või puuvilju ja mõned supilusikad moosi. Selle peale veel kreemi ja kaunistasin ära. See on kusjuures täiesti ühe toidukorra eest, sest erinevalt tüüpilisest koogitükist, sisaldab rohkelt kehale kasulikke toitaineid. Nämma!

KADRI KAARNA

KADRI KAARNA

Blogi Terviklik Ringlus autor

Lihtne on elada puhtas keskkonnas maal, kus looduslähedus saadab iga tegu. Kuidas aga hoida sama täisväärtuslikku ehedat kulgemist ka pealinnas? Parim viis teada saada, on ise läbi proovida aknalaua potindus, ussikast köögis, pakendivaba poodlemine ja igasuguse raiskamise vältimine. Hariduselt on mul lõpetatud nii keskkonnetehnoloogia kui jätkusuutliku energeetika erialad. Globaalprobleemide ja inimtegevuse mõju alaseid teadmisi olen täiendanud nii rahvusvahelistel projektidel, kursustel kui ka vabatahtliku tegevuse raames. Liigun selle poole, et minu elustiil läheks üha rohkem kokku minu teadmiste ja uskumustega jätkusuutlikust toimimisest. Samas see kõik peab olema lõbus ja kerge!

Arhiiv