TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Tabav näide plastikust meie kõigi veres

Jeb otsustas teha kilekottidest dokumentaafilmi. Teekond viis ta pere aga täielikult plastikuvabale elustiilile.

Ta lasi testida sadade kemikaalide sisaldust oma organismis. Siis eksperimendi jaoks elas kaks päeva sõbra korteris ja käitus jälle nagu üks tavaline inimene ikka: pesi pead šampooniga, kasutas deodoranti ning lõhnaõli, lasi õhuvärskendajat tuppa, sõi pakendatud ja konserveeritud toitu ning soojendas toitu mikrolaineahjus lapsele mõeldud sööginõus.

Pärast 2 päeva plastikpakenditega kokku puutumist lasi ta uuesti testida kemikaalide sisaldust oma veres. Näiteks BPA tase tõusis 110 korda ja üht tüüpi ftalaatide sisaldus veres suurenes 53 korda (näitajalt 2,7 –> 143). Kõigest kahe päevaga.

On tõestatud, et BPA (bisfenool A) veres teeb sooneautraalseks (mehed muudab naiselikumaks ja naised mehelikumaks), põhjustab eesnäärmevähki ja rinnavähki, varast puberteeti, ülekaalulisust, diabeeti, autismi, väikest spermide arvukust, meeletult palju erinevaid suguhaigusi ja suguelundite defekte ja palju muud, mille peale ma kohe kõik neti vahelehed kiirelt kinni panin, sest kole hakkas.

Alati tuleb vaadata, kes teeb uuringu ja milline organisatsioon rahastab. Näiteks 200-st riiklikkust teadusuuringust 94% väidavad, et BPA on inimesele kahjulik. Kahekümnest kemikaali korporatsiooni uuringututest ükski ei leidnud mingit kahjulikku seost BPA ja inimorganismi vahel. Üllatus küll, et kemikaalide tootjad nende kahjulikku mõju tõestada ei taha.

Ftalaadid on kasutusel väga laialdaselt alustades hügieenitoodetest kuni mänguasjadeni välja. Ftalaadid tekitavad nohu, astmat, allergiaid, nahahaigusi, ülekaalulisust ja mitmeid suguhaigusi. Selliste sümptomitega inimeste osakaal on suurenenud viimasel ajal ebanormaalselt kiiresti.

Loobumine kõikidest kemikaalidest nendes totsikutes vannitoas ja pakenditest köögis ei ole vaid keskkonna aktivism, vaid see on seotud otseselt inimese enda tervise ja heaoluga. Rõõm on näha, et üha rohkem mu sõbrannasid vahetavad ka enda pesupulbreid ja kreeme aina puhtamate ja looduslikemate vastu välja. Isetehtud ja minimalistlik on jälle moes.

Loo moraal: Ütle EI plastikule, ütle JAH orgasmidele.

 

Korrutamise Jõud

Kord elas vana mees, kes käis igal hommikul ookeani rannikul. Ühel päeval pärast suurt tormi varajastel tundidel jalutas ta piki rannaäärt, mida katsid meritähed nii kaugele kui silm seletas. Mõne hetke pärast nägi ta kaldal väikest poissi. Kui vana mees jõudis poisile lähedale, siis ta nägi, et too iga sammu järel kummardus ja loopis midagi vette. Vana mees astus noorele poisile ligi ja ütles: “Kas ma tohin küsida, mida sa teed?”. 
Poisike peatus, vaatas üles ja vastas: “Ma loobin meritähti tagasi vette. Tõus on nad kaldale kandnud ja nad ei saa enam iseseisvalt tagasi vette. Kui päike kõrgele tõuseb, nad kuivavad ja surevad.” 
Vana mees imestas: “Siin on ju kümneid tuhandeid meritähti. Mis muutust suudad teha Sina?”
Poiss kummardus, haaras ühe meritähe ja aitas ta vette. Pärast hetke ta vastas: “See muutis seda meritähte.”
meritäht

Ei tasu mõelda, et miljonid inimesed nagunii pidevalt tarbivad, et mis mina ikka muudan. Ainult iga pisikene tegu loebki ja kokku summeerub suureks mõjuks.
  • Näiteks kui keerata hammaste pesemise ajaks kraan kinni, siis säästaks keskmine inimene eluaja jooksul umbes 550 000 liitrit vett. Sinu veearve, Sinu kodu. Teised tarbijad siinkohal ei loegi.
  • 90% pesu pesemisele kuluvast energiast läheb vee soojendamisele. Madalal temperatuuril pesu pesemine võib säästa 200g CO2 paiskamist atmosfääri (täpselt ei hoomagi kui palju see on). Lisaks, madalamal temperatuuril pesu pesemine hoiab kanga kauem ilusa ja värvid värskena. Nii huvitav, kuidas näiteks Hispaanias kasutatakse 85% pesukordadest alla 40°C kuumust ja Suurbritannias on sama näitaja ainult 4%. Kõik on lihtsalt meie harjumuses kinni.
  • Muru hooldamisele USA-s kulub iga nädal 1,2 triljonit liitrit vett – sellest piisaks, et kasta suvi läbi 30 miljonit hektarit mahepuuvilju. Mina isiklikult elaksin pigem puuvilja aias kui omaksin lagedat muru.
  • Kui ameeriklased paber-arvete asemel saaksid need elektrooniliselt, säästetaks aastas 18,5 miljonit puud. Kui American Telecom laoks virna need arved, mis juba on kliendi soovil elektroonsele üle viidud, siis oleks paberarvete virn 1,2 km kõrge.
  • Ja minulegi üllatuseks on eestlased ühed kõige rohkem ühekordseid kilekotte tarbivad. Maailmas võetakse kasutusele iga minut miljon uut kilekotti, millest taaskasutusse läheb vaid 1%.
Igasugune valik poes loeb. Iga ostuga me kas toetame midagi või jätame toetamata. Meile on raiskamine ja saastamine tehtud nii mugavaks ja märkamatuks, et tihti ei oskagi seda endale teadvustada.
Vältimaks tavapärase tarbimisega kaasaminemist, pean endale aeg-ajalt meelde tuletama lihtsaid säästva eluviisi tõdesid. Esitatud faktid pärinevadki antud raamatutest.

Isegi kui ma ei näe mingit kilepakendit enam mitte kunagi, siis see tegelikult ei kao päriselt. Asju ei saa ära visata, sest pole olemas sellist kohta nagu “ära”. Iga asi ikkagi jõuab kuskile. Loodetavasti läheb uuele kasutamise ringile, kas samal või muudetud kujul.

 

“Sometimes when I consider what tremendous consequences come from little things…
I am tempted to think… there are no little things.”  Bruce Barton

Väga piltlikud näited sõna otseses mõttes:

Kolmandik ostetud toidust visatakse prügikasti

Käisin täna Keskkonnaministeeriumis kuulamas uuringut selle kohta, kui palju ja miks tekib Eesti kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes toidujäätmeid.

Eestis tekib 93 000 tonni toidujäätmeid aastas. Kuidas sellised arvud võetakse? Vaadati jäätmetekitajate ja -käitlejate aruandeid, ankeetküsitlus 27 jakaubandusettevõttelt ja 10 hulgikaubandusettevõttelt. Lisaks viidi 11 poes läbi detailsem analüüs, kus intervjueeriti, vaadeldi ja ühe nädala jooksul ka kaaluti kõigi jäätmete kogused. Toiduainetööstustega viidi läbi 35 intervjuud.

Toiduraiskamise teema on meediapilti sattunud väga lihtsal põhjusel: Uue jäätmedirektiivi järgi peab aastal 2030 tekkima poole vähem toidujäätmeid võrreldes 2015 aastaga.

Esmapilgul tundub kuidagi suur ja lai teema koos suurte hoomamatute statistiliste numbritega. Võib tunduda, et see on kellegi teise lahendada. Kui tabad end mõttelt, et mis kodus üle aja läinud jogurt või mädaplekiga õun ikka loe kui suurtes tööstustes visatakse koppade viisi toitu ära, siis eksid suuresti.

Kogu Eesti toidujäätmetest kolm neljandikku (76%) tekib koduses majapidamises. Toiduainetööstuste osakaal on vaid 4%. Ülejäänu kadu on vahepealsetes tarneahelates.

Kõige šokeerivam on, et kolmandik ostetud toidust visatakse ilma seda tarbimata lihtsalt ära. Statistikat vaadates kulutab keskmine inimene toidule väga ümaralt 100 € kuus (3,05 € päevas). Kui keskmine neljaliikmeline pere jätaks selle kolmandiku prügikasti jõudvast toidust ostmata, siis hoiaks aastaga kokku 1600 eurot. Selle eest saaks juba midagi ilusat perele lubada. Lihtne lahendada! Pisikesed igapäevased valikud, kaunis summeerumine.

Suuremates poodides kantakse maha 128 kg toitu päevas, millest pool on puu- ja köögivili. Kogu toiduainetööstuste jäätmetest 79% tekib lihatööstustes.

Prantsusmaa suhtes näitasid Peeter Eek ja Harri Moora üles ettevaatlikkust sõnades, et millegi ära keelamine ja ole veel lahendus. See, et poed ei tohi toitu ära visata, ei takista veel mandariinil hallitama minna. Lihtsalt ta teekond võib lõppeda kasvõi näiteks töötajate koduteel olevates prügikonteinerites, sest kaupluse omasse ei tohi visata. Samuti on Prantsusmaa poed tunnistanud, et on nõus pigem juba seda trahvi maksma.


 

100 postitust – üllatav muutuste jada

Avastasin alles üllatusega, et olen juba üle 100 postituse siia ajaveebi kirjutanud. Juba!?! Minu jaokski kuidagi märkamatult. Olen selle ajaga nii palju muutunud. Kui peaksin sattuma oma mõnda varasemat postitust lugema, siis võin käsi südamel öelda: “See ei ole mina. See on ajalugu.”

Teen lühikese kokkuvõtte, mida pakendivaba, poevaba ja uute asjade vaba väljakutse mulle õpetasid. Tunduvad lihtsad tühised harjumused, aga sellist sisemist arengut ma ei osanud küll oodata.

Alustan päris algusest. Viimaste aastate jooksul olin sattunud väga mitmete jäätmevaba elustiili viljelejate kohta lugema ja nende video ülesvõtteid vaatama. Mind vaimustas nende ilu, sügavus, tervis ja korrastatus. Samuti nad väitsid, et neil on pärast elustiili muutust rohkem aega ja parem tervis. Tahtsin minagi keskkonnahoidlikku ent hea kvaliteediga elustiili. Mitmeid kordi mõlgutasin mõtteid, et mis siis kui prooviks ka…

Lihtsalt pooleldi proovimisest on vähe kasu, sest kipun vanu harjumuspäraseid mustreid aina ketrama. 30 päeva väljakutsed on väga head alustamiseks. Ja seda peab tegema eranditeta, et mitte mugavusest vanasse jääda.

Eelmise aasta aprillis otsustasingi, et proovin ühe kuu jooksul jäätmevaba elustiili põhimõtteid (zero waste lifestyle). Ära jäid ühekordses plastikpakendis tooted, ka toit. Täpsemalt saab lugeda: lubadusest. Postitasin oma ühe kuulisest väljakutsest fb ja sain tuttavaid kohates pidevalt küsimusi selle kohta. Otsustasin, et panen põhilised näited kirja ja kui keegi veel küsib ei pea end suuliselt kogu aeg kordama. Ma nüüd ei mäletagi, kas tahtsingi vaid ühe kuu kohta postitada ja siis blogi unustada… Igatahes blogi ei olnud kunagi eesmärgiks, aga ühest teemast arenes teine ja siis järgmised ning praeguseks olen ma ühekordse plastiku vabast poodlemisest mõnevõrra laiahaardelisemaks oma teemadega liikunud.

Meenutuseks suvel jõe kaldal mõeldud mõtted.terviklik ringlus jäätmevaba prügivaba mõtestatud elu ilus elu tagajärg keskkond loodushoid

MIDA ÕPPISIN PRÜGIVABAST POODLEMISEST?

Prügivaba poodlemine tähendab sellist tarbimist, kus midagi ei pea pärast ära viskama. Lühidalt: kodus pole vaja prügikasti.

Alustasin aprillis pakendivaba eksperimendiga ja ühe kuu möödudes ei olnud mul kodus nii paljud asjad otsagi saanud, et oleks märgatav vahe olnud. Päris rangelt piirasin ühekordses plastikus kaupade ostmist 4 kuud järjest. Kui lahtiselt ei leidnud, siis jäigi ostmata. Püsivad harjumused on jäänud senini. Täielikult on kadunud mu toidulaualt igasugused batoonikesed, kiirnäksid, kommid ja muud maiused, mida möödaminnes saab mugavalt suhu pista. Sellest tulenevalt jääb päris palju raha ka alles, sest sellised euroke siia – euroke sinna teeks tegelikult aasta lõpuks kokku päris suure summa. Kui ma poes käin, siis jalutangi vaid värske leti juurde ja sealt kassade juurde. Ökopoodides käin vahel ka lahtiste kuivainete dosaatorite juurest läbi, aga seda vaid korra kuus. Kuivatatud kaunviljadest ja teraviljadest piisab kauaks.

Näide minu viimasest suure ostuga poes käimisest. Enamus Ökosahvrist ja mangod-hurmaad Rimist.

puuviljad pakendivaba vegan värske tervislik kilekotivaba plastikuvaba zero waste jäätmevaba terviklik ringlus

Kui kodus olen, siis ma söön päris palju niinimetatud aeglast toitu, mida saab nullist valmistada. Poolfabrikaadid ja rafineeritud toidud on täielikult kodust kadunud. Ühise laua taga süües olen paindlikum. Endiselt ma idandan palju. Kaunviljad ja teraviljad leotan, et neid saaks kiirelt valmistada (pikalt ma ei keedagi midagi).

värske tervislik mahe öko pakendivaba jäätmevaba prügivaba hea maitsev zero waste

Suve lõpus avastasin, et saan pakendivabalt supertoite osta. Sealt kooruski ühise kodulehe tegemise idee (http://tervikelu.ee/tervikelu/). Nüüd on toitvad smuutid, vahel päris rohelised nagu üleval esimesel pildil. päris olulisel kohal mu menüüs.

Eile mõtlesin, et tahaks üle pika aja osta mõne väga hea võileivamäärde või taimse pasteedi. Käisin poes ringi, aga ei leidnud sobivat. Paljudel tunduvad koostisosad võõrad või mõttetud ning ehtsad mahedad on sellise sisuga, et kergem on kodus ise need kokku segada. Nii ma tegingi. Blenderdasin leotatud india pähklid, küüslaugu, sidruni ja ohtralt maitserohelist ning loomulikult maitseained. Sain maitsva taimse võileivakatte. Selliselt ise tegemine ei võta tegelikult rohkem aega, aga ma saan väga värske toidu (ma isegi külma ei pane, vaid teen sellise koguse, mille kohe ära söön) ning ma kontrollin täielikult, mis kvaliteediga ja mis koguses sinna mis täpselt sisse läheb.

taimne pasteet võileivamääre tee ise vegan tervislik pakendivaba plastikuvaba

Siinkohal teen oma külmkapist ka pilti. Põhiliselt on seal kas mu ema või tuttavate aiapidajate tehtud hoidised. Samuti hapendatud kapsas ja kodune õunamahl. Nuikapsad on ka veel vanemate suvila omad.

külmkapp pakendivaba poevaba värske hoidised suvila saadused purgid

Veel praeguseni kui brokkoli või avokaadod on kiles või võrgus siis ma jätan need ostmata. Kui vähegi võimalik, siis ma pakendeid ei tarbi.

Olen leidnud erinevaid allikaid, kust saan otse maaletoojalt endale suures pakendis head ja paremat osta. Näiteks Rhumveldi hulgilaost ja Lembitu ühishanke algatuse kaudu. Jah, see tekitab kilejäätmeid, aga kordades vähem kui tavapärastes pakendites kuivainete poest ostmine.

hulgi telli otse

Tihti küsitakse, et kuidas saab loobuda kõigest sellest magusast, mis meid igal sammul tavaliselt ümbritseb. Vastan, et ka tervislikku magusat on olemas. Erinevatest magustoitudest olen kirjutanud: kommide retseptid, ise tehtud kreemised magustoidud ja tort. Tüüpiline vahepala ongi mul kas puuviljasektorid või supertoitudest kokku segatud kreem või smuuti. Näiteks selle postituse kirjutamise keskel tegin endale kookose-chia-lucuma kreemi koos suvila marjadega – pildil viimane.

smuuti puuviljad pakendivaba supertoit plastikuvaba magustoit tervislik

Ma toitun endiselt mitmekesiselt ja kvaliteetselt. Võib öelda, et isegi paremini, sest jätan ostmata tundmatu sisuga pakendatud toidu. Masstootmisel jõuab pakendisse tihti just madala toiteväärtusega odav söök. Vahel isegi lihtsalt söögilaadne toode. Minu kirjutis: Tooraine olgu kvaliteetne. Mulle tohutult meeldib, et saan endale lubada head talutoodangut ja mahetoitu, aga kulutused toidule ei ole suurenenud.

Ma julgen ka väita, et ma ei raiska toitu. Ma ei osta midagi üleliigset, mis leiaks end kasutuna prügikastist. Kui vaid see, et vahel harva läheb mõni hoidise põhi enne lõppu elama.

KUIDAS SAIN SÖÖNUKS POEVABAL KUUL?

Augustis otsustasin kuu aja jooksul poest süüa mitte osta. Isegi turult mitte. Tegelikult oli väljakutse eesmärgiks täielikult vältida üle igasuguse kaubandusasutuse ukse läve astumist. Mõtlesin, et hea võimalus kodus kuivainete kapid tühjaks süüa ja vanemate suvilast tuli piisavalt värsket peale.

Ühest küljest oli minu väljakutse edukas, sest suutsin olla lausa 50 päeva järjest ilma ühegi poe ukse läve astumata. Ning sellele järgnes veel 33 päeva, mil külastasin vaid turgusid ja ökopoode. Kokku ei käinud ma tavalises toidupoes 83 päeva järjest.

Teisest küljest, aga oli väljakutse läbikukkumine, sest koos elades, olin mina ainukene, kes poodiminekust keeldus, aga köögis ikka ju jagamine. Samuti käisin ma päris palju väljas, kus ühislaudade taga toetasin ikka kõike seda poodide sööki.

Aga õppisin sellest küll. Näiteks üks kord kesklinnas olles oli mul pool tundi auku enne uut kohtumist ja keset kiirustavat kära seistes sain ma aru, kui suur oli minu harjumus ootamist asendustegevusena täita poodides jalutamisega. Taipasin, et kesklinnas peale poodides ja söögikohtades käimise väga suurt muud spontaanset meelelahustust polegi.

Samuti oli mul harjumus lihtsalt koduteel olles poest läbi astuda ja mingi värske puuvili osta. Sellised niisama möödaminnes emotsiooniostud sai ka selle väljakutsega tegelikult tuvastatud ja kõrvaldatud. Nii palju raha on jäänud tühja kulutamata.

MIDA SUHKRUVABA KUU MULLE ÕPETAS?

Ma ei ole sellest küll eraldi kirjutanud, aga viimase aasta-pooleteist jooksul olen teinud 4 suhkruvaba kuud eri aegadel. Jättes välja valge suhkru, pean loobuma ka väga-väga paljudest maiustest ja toitudest, mis mulle tegelikult head ei teegi.

Seda enam, et lõpuks on ka teadusartiklid hakanud esitama tõestusi kuidas rafineeritud toit viib meie seedimise mikrobioota paigast ära, vohama võib hakata pärmseen, mis viib väga paljude haigusteni: allergiatest ja silmade sügelemisest kuni vähkkasvajani välja.

Rafineeritud toit ja ka keskkonnamõjud on tegelikult minu arust väga tugevalt seotud. Kui inimene sööb palju tühja toitu, siis on see nii ressursside kui ka tervise kulutamine. Igasugune raiskamine on mõttetu energia kadu. Eriti kui meie toit on nii globaalne. Näiteks tahvel šokolaadi: kakao tuleb põhiliselt Elevandiluurannikult ja Indoneesiast; suhkur Brasiiliast ja Indiast. Arvestada tuleb põllumaa kasutamise, väetamise, saaduse töötlemise ja transpordi peale läinud energiaga.

Mida vähem ma söön jama → seda vähem kulutan raha jama peale → seda rohkem jääb mul raha kätte → seda rohkem on mul võimalusi suunata oma raha sellele, mis mulle päriselt väärtust loob.

Mida vähem ma söön jama → seda vähem peab mu keha jama seedimisega tegelema → seda rohkem on mul energiat ja elujõudu.

Mida vähem ma söön jama → seda vähem peab tellima jama → seda vähem peab tootma jama → seda vähem kulub ressursse ja energiat → seda rohkem jääb ehedat loodust puutumata.

KUI RASKE ON OLLA TÄIELIKULT TAIMSEL TOIDUL?

Novembri kuus tegin kaasa vegan väljakutse. Üksi olles on nii toituda kerge. Avastasin, et kodus olles ongi see kõige loomulikum just minu kehale. Ma võin sõnastada endale oma põhimõtted, aga teistega ühise laua taha istudes need kaovad tahaplaanile. Sain aru, kui väga ma olen teiste käitumisest ja ümbritsevast mõjutatud.  Ma ei oska hoida päriselt seda enda keset ja oma tahtmist, vaid hakkan teisi jäljendama ühisruumis olles. Koju ma ostangi vaid taimset (välja arvatud see üks jogurtite ost nüüd hiljuti, aga see ainus pärast novembrit). Üha rohkem püüan ka väljas olles valida vaid taimset toitu. Kokkuvõte minu vegan kuust.

MILLEST OLEN TUNDNUD PUUDUST UUTE ASJADE VABAL VÄLJAKUTSEL?

Pärast fotoaparaadi ostmist sain aru kui mõttetult palju prahti tuleb uue asja ostmisega kaasa. Otsustasin teadlikult eirata kõige uue soetamisest endale. Panin loenduri käima ja praeguseks on see jõudnud 99 päevani.

Capture 3

Mõned hetked on mul olnud küll, kus mõtlesin, kas nüüd ost ära teha ja loendur klõpsti kinni lükata. Näiteks tahtsin endale ussikasti osta. Lugesin netist aga tegemise õpetusi ja see saigi ilma poes käimata valmis. Või õigemini ökopoes ikka käisin tühjasid puuviljakaste küsimas.

Siis tahtsin endale raamatut “From Intervention to Social Change”. Olin ostmisele lähedal, kui tuksatas, et see ju ka uus asi. Seadsin sammud raamatukokku.

Lisaks olen ma saanud kingitusi. Jõulud ja päris mitmed tähtpäevad on olnud selle aja jooksul. Uusi asju päris palju, kuni uute laelampideni välja.

Väga pikalt ilma uute asjadeta ei saa. Näiteks mingi aeg vaja uut pesu ja sukkpükse. Aga lohutuseks ja meelelahutuseks mul pole vaja poodi minna, mitte üldse. Siinkohal sulgen ka enda loenduri. Õppetunnid käes ja uus harjumus loodud: enne ostmist viivita ja vaata ringi.

MIS VÄLJAKUTSED JÄRGMISEKS?

On kaks valdkonda, mis hetkel aktuaalsed, kus näen paranemise võimalusi. Esimeseks on troopiliste puuviljade söömine. Kui alustasin ühekordse plastikuvaba väljakutsega, siis lihtsaim asi, mida poes osta, on ju puuviljad. Siinkohal on mulle ka troopiliste saaduste suurt keskkonnamõju ette heidetud. Samuti oli mul ühe pikaaegse veganiga arutelu teemal kui vaadata ainult keskkonnamõju, siis kumb on parem kas kodumaine lihapraad või teiselt poolt maakera soja ja eksootika taldrikutäis. Tervise aspektid jätsime välja. Mingile seisukohale me kumbki ei jõudnudki.

Alates eilsest on mul endale väljakutse olla 2 nädalat järjest ilma värskeid eksootilisi puuvilju söömata. Kuna see on mulle piisavalt raske (töö juures ka alati kastidega mandariine ja banaane saadaval), siis tervet kuud ei tahagi kohe ette võtta. Õnneks on mul kodus sügavkülm suvila marju täis. Samuti on mul kuivavatud kodu õunu ja arooniaid.

Ja teiseks on kingituste vastu võtmine. Mul käib alati sees jõnksatus, kui mulle pakutakse, seda mida ma ise ei valiks. Käib sisemine dilemma otsimaks tasakaalu, mil ma ei suruks enda soove alla ega ka ei solvaks kinkijat. Üks osa jäätmevaba elustiili juures on tasuta asjade ja kinkide mitte vastu võtmine. Selleni ma pole veel jõudnud. Arenguruumi on kõvasti.

VAIKUSEHETKED

Kuidas ma küll suudaksin kirjeldada sellist kulgemist, kus iga mu tegevuse vahel on vaikus. Kadunud on kiirustamine ja tormamine. Ma võin teha järjest palju ja ka mu samm võib olla hoogne, aga tegevus on kindlasti rohkem mõtestatud. Ei tegelikult, mõtestamine ei ole siin hea sõna. Pigem on vähem mõtteid ja rohkem tunnetamist. Liikumine mõistuse tasandilt südame tasandile. Suhteliselt klišee lause…. Aga seda kõnekäändu kuulda on hoopis midagi muud kui ise elada sellises südamehääle rütmis. Selle ilmestamiseks meenub üks ilus hetk.

Olen kodus ja on juba pea kesköö. Järsku käib mõte, et ma viiksin bioprügi välja (sündmus oli enne seda kui ma kööki uusikasti tegin). Jälgin oma mõtet ja hakkan arutama, et miks ma peaksin üldse köögijäätmete kasti välja tühjendama – see on poolik ja isegi kui oleks täis oleks seda otstarbekam teha hommikul kui nagunii kodust välja lähen. Totter oleks nüüd hakata end eraldi välisriietesse panema kui end juba voodisse sätin. Loogika sai võitu ja ma ei mäletagi, mida ma tegin, aga mõne aja pärast jälle mõte ketrab “Vii prügi välja”. Ma nüüd tagantjärele ei mäleta detaile, aga mõne aja möödudes ma otsustasin seda täiesti lambist tulnud mõtet järgida ja astusin vaiksesse öhe sisehoovi. Biojäätmete kasti ees oli 20 eurot. Võtsin üles. Mitte, et mul seda raha oleks vaja olnud. Aga see kuidagi väga selgelt tuletas mulle meelde, et kui ma usaldan ise enda sisemist häält oma otsuste tegemisel, siis kannab see mind aina rohkem imelistesse juhtumitesse. Loogika ja mõistuse hääl jäävad seletamatutel põhjustel alla.

Ja selle jutuga meenub mulle praegu ka teine juurikate koorte välja viimise lugu. Olime sõbrannadega suvilas ja valmistusime järjekordseks naisteringiks (indiaani traditsiooniga juturing, kus räägib vaid see, kelle käes on sau, ja teised kuulavad).

naistering ilus hetk indiaani jutupulga ring women power women circle naistevägi naisteõhtu naiselik

Viimasena pidin end ringi sättima mina, kuid otsustasin köögist veel nuikapsa koored välja ära viia. Õue astudes aga ahhetasin ülimalt selge kolmekordse vikerkaare üle. Korraks olin tardunud ja lummatud erilise hetke ilust. Siis läksin tuppa ja käsutasin kõik naised kähku hoovi. Välja astudes purskas üks tüdruk kohe krokodilli pisaratesse. Hakkasime kõva häälega laulma ja hetke pärast olime kõik suures kallistuses meloodia embuses. Need on need ehedad hetked, mis jäävad meelde.

ilus hetk vikerkaar loodus

Kui meenutan oma aastat, siis ühed eredamad mälestused ongi just looduses, kui suudan olla täielikult kohal. Just selles hetkes, kus parasjagu olen. Nendest ei saa küll anda edasi fotojäädvustusi, näiteks Lõuna-Eesti küngaste vahel hommikul kell 5 üksinda jalgrattaga mööda tundmatuid metsaradu sõites pärast paaripäevast akrotamist. Milline tunne! Akrojoogast võin küll pilte jagada. Ma mäletan elamusi, mitte aga tarbimist. Selliste eriliste päevade loomiseks ongi vaja vaid lihtsalt võtta aega.

akrojooga armini maal ilus hetk suvi heinamaa acro yoga jooga sõbrad rõõm

POOLE VÄHEM RAHA

Ma töötan praegu täpselt 50% sellest koormusest, mis mul oli aasta tagasi. Mis tähendab nädalas kaks ja pool päeva. Mis omakorda tähendab 4 täiesti vaba päeva. Iga nädal. Mis tähendab seda, et mul ka palk on poole väiksem. Aga see ei loe. Sest ma saan endale lubada endiselt seda, mida ma tahan. Raiskamise kohad olen enda jaoks defineerinud ja elimineerinud. Kui on midagi olulist, siis mul on piisavalt aega, et see endale tekitada. Kui peaksin vajama rohkem raha, siis saan suunata oma tähelepanu ja aja selle saamiseks.

See on väga kummaline teema millest kirjutada, sest igaüks mõistab seda oma moodi ja kõigil on oma väärtused ja püüdlused. Võin vaid lühidalt nii palju öelda, et asju, mis mind tõeliselt õnnelikuks teevad, ei saa raha eest osta. Vähemalt suuremat osa neist.

Capture 2

Suurim väärtus on minu jaoks vabadus. Vabadus otsustada just sellele praegusele hetkele vastavalt, mida teha, kuidas teha ja kellega koos. Näiteks hiljutine seik kui pärast naisteringi sõbranna ütles, et ta on arvestanud, et saab minu juures ööbida. Ja minul on aega lobisedagi kuniks juttu jätkub, ärgata millal keha soovib ning luua ühiselt hommikusöögi laud just sobivas tempos, sest kuskile ei pea kiirustama ja kohustused ei pressi. Otse vastupidine näide eelmisest suvest, mil vestlesin ühe teise armsa sõbrannaga minu juures diivanil kella poole kuueni hommikul, sest lihtsalt nii ilus sügav vestlus oli, mida ei raatsinud katkestada. Magasin tund või poolteist ja sundisin end koheselt ärkama ning tööle minema. Väikene sisemine konflikt. See tundub praegu küll nii imepisikene killukene suurest elust, aga sellistest kohalolemise hetkedest minu elu koosnebki. Olla naudinguga just selle tegevuse juures, mis parasjagu minu jaoks see sobivaim.

Kallite inimestega koos ilusate hetkede loomiseks ja pidutsemiseks ei ole mul vaja mitte niivõrd rohkem raha, kui just aega. Väga suur rõõmuallikas minu jaoks on sõpradega tantsimine.

sõpradega tantsimine ilus hetk viie rütmi tants

Mulle meeldib luua ilu ja viimase kuu jooksul ongi mul olnud piisavalt aega maalida. Jälle olen avastanud raamatute avardava maailma. Varem lugesin vaid bussis või rongis. Nüüd keeran end vahel ka täitsa argipäeva lõunal pleedi sisse ja loen. Pildil on toodud raamatud, mida viimase kuu jooksul olen saanud käes hoida (kõik ei ole päris kaanest-kaaneni läbi veel). Täna juba loen raamatut “Babüloni rikkam mees”.

9

Kõigil on olemas need oma huvid ja soovid, millele tahaks rohkem aega pühendada. Võin kinnitada, et korrastades oma elu ja vähendades raha-aja-energia raiskamist, jääb olulise jaoks rohkem ruumi. Igal inimesel on see erinev, aga absoluutselt kõigil hakkab see nendest pisikestest igapäevastest rutiinidest.

Minu üks ilus päev.

Ma võin küll olla välimuselt see sama Kadri, aga igapäevaste harjumuste muutmised on midagi ka minu sees väga palju muutnud. Samuti uued inimesed, kes mu ellu on tulnud, on toonud endaga ka uut hingamist. Mitmed minimalismi harrastajad on väitnud, et tänu sellistele elustiili muutustele on jõudnud nad Jumalale lähemale. Ma ise end religioosseks ei pea, aga mingisugune sisemine kontakt ise endaga on küll palju tugevam. Tähendusrikkamaid ja ehedamaid hetki on aina rohkem.

Kadri Kaarna Terviklik Ringlus

Eile jäi mulle silma üks lause ja täna see meenutas end mulle korduvalt. See võib küll kõlada ülbelt, aga midagi see lause minus puudutas. Ja sellega ma oma pika kirja ka lõpetan.

Capture 7

Klaasist ja savist jogurtitopsid

Mõned kuud tagasi oli meil üks vestlus teemal, miks meil ei müüda jogurteid ilusates klaasist pokaalides nagu lääne pool.

Täna üle pika aja poes käies nägin, et meilgi on müügil prantsuse magustoite, mis on klaasist ja savist purkides. Valikus oli jogurteid, riisimagustoite ja lai valik panna cotta‘sid.

savist tops panna cotta klaaspurk jogurt plastikuvaba savitops korduvkasutatav

Uusi mõtteid on tore genereerida, aga kui need teostatud on, siis ei teagi kas pooldada või mitte.

Kui rääkisime klaasidest, siis mina pidasin silmas ikka korduvkasutust. Klaasist ja savist nõud on kohati väga ilusad, aga nad õigustavad end ära vaid siis kui neid tõesti kasutada.

Kui plastiku loodusesse sattumisel laguneb ta sadu pikki aastaid, siis klaas ja portselan ei kipu üldse lagunema. Nii, et tasub taldrikuid ja kruuse mitte lõhkuda.

Kui võrrelda plastiku ja savi/portselani ökoloogilist ja süsiniku jalajälge, siis nii mahu kui massi järgi on need plastikul nii 5-7 korda suuremad. Iva on aga selles, et selle 140 g jogurti ümber olev kruus kaalub 200 g. Palju suurema koguse jogurti saab serveerida vaid 10 g kaaluvas plastiktopsis. Ehk, kellele matemaatika ei meeldi, siis ökoloogiline jalajälg räägib tugevalt plastiku kasuks (kui veel arvestada juurde klaasi raskema massi tõttu transpordile kuluv lisa energia), seda aga muidugi juhul kui räägime ühekordsest kasutamisest.

Ma võin paarile topsile leida kasutust kodus, aga mitte rohkematele. Hea mõte nii jogurtit serveerida, aga suhteliselt nišitoode. Ja hind on ka ligi 10 korda kallim kui liitrises pakis jogurtit ostes.

IMG_0834-horz

Minu ideaalis käiksid need vastupidavad topsid, vahet polegi mis materjalist, tarbijalt jälle tootjale tagasi ja sinna läheb uus maitsev sisu sisse ja jälle tarbijani. Hetkel enamus tootjaid kasutatud topsi pole nõus täitma veel, vähemalt mitte toidu tegijad. Kas Sina tead, et JOIK kogub küünalde klaaspurgikesed tagasi ja sulatab sinna uue küünla. Tasub need purgid kokku koguda tagastamiseks ja pealegi saad siis uue küünla osta 30 senti odavamalt (vähemalt JOIK’i fb lehe järgi).

Seniks aga kuni klaaspurgikesed veel suuremas ringluses ei käi, siis tasub need hoida pisikeses ringluses kasvõi oma kodus.

purgid 2

Ületarbimise ajaloo isetehtud video

See võis olla umbes 5 aastat tagasi suvel kui ma istusin suvilas päikese käes murul, bikiinid seljas ja maasikakauss käe ulatuses, ja lugesin Soome Välisministeeriumi äsjailmunud raportite kogumikku nimega “Replacing Growth Imperative and Hierarchies with Sustainable Ways“. (Jah, vahel ma laenutan raamatukogust sellistel teemadel ja loen neid täiesti oma puhkeajal.)

Poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalteaduslike arutluste kõrval haaras kogu mu tähelepanu artikkel “Ületarbimise ajalugu ja poliitika”. Ma olin kirjatüki kokkuvõtvast sisust nii võlutud, et lugesin seda korduvalt. Siis kirjutasin endale ümber, et sügavamalt aru saada. Siis otsisin infot juurde. Vaatasin videoid ja dokumentaalfilme selle kohta. Belgias pidasin ühel noortevahetusel isegi sellel teemal loengu. Ettekande ajal kasutasin illustatriooniks vaid kriiti, tahvlit ja oma kunstiannet. Siiski venis tunnise ettekande lõpu arutelu väga pikaks. Hiljem sain ühelt kuulajalt pika kirja artiklist, mille ta oli kirjutanud kohe pärast mu ettekannet. Teistelt noortelt kuulsin järelkajana, kuidas nad oskavad nüüd end rohkem hoida kui ostlevad. Silmi avav igal juhul.

Ignorance is bliss. Teadlikkus on õndsus.

Kuna tänapäeval tihti ei viitsita pikki tekste lugeda ega tundide pikkustesse dokumentaalidesse süveneda, siis tegime Indreku ja Madisega 4 minutilise videokese, mis esitab mõned seigad pikast ja keerulisest linnastumise ja ületarbimisühiskonna kujunemisest.

Samal teemal olen postitanud ka juba kevadel: Ületarbimise ajalugu

Soovitan kindlasti vaadata ka seda täispikka dokumentaalfilmi, mis detailideni lahkab kuidas psühholoogid ja ärimehed koos massipropagandat välja töötasid ja rahvahulkadega igasuguseid katseid on teinud. Teades neid nõkse on lihtne aru saada, millal on mingi tegevus inimese enda hüvanguks ja millal kasutatakse lihtsalt teadmatuses Sind ära.

Minu viimase aja Youtube avastus on Erin Januse videod, kes oskab nii lühidalt ja tabavalt väga palju sisutihedat teadmistehulka edasi anda. Allolev video on emotsionaalne kuid faktipõhine.

 

Kindlasti ei ole siin esitatud faktid lõpuni tõde. Aga samas ei ole ka selle eitamine mingi tõde.

Asjade ihaluse ja ületarbimise teema kohta ootan rohkelt arvamusi ja tagasisidet.

minimalism terviklik ringlus

KADRI KAARNA

KADRI KAARNA

Blogi Terviklik Ringlus autor

Lihtne on elada puhtas keskkonnas maal, kus looduslähedus saadab iga tegu. Kuidas aga hoida sama täisväärtuslikku ehedat kulgemist ka pealinnas? Parim viis teada saada, on ise läbi proovida aknalaua potindus, ussikast köögis, pakendivaba poodlemine ja igasuguse raiskamise vältimine. Hariduselt on mul lõpetatud nii keskkonnetehnoloogia kui jätkusuutliku energeetika erialad. Globaalprobleemide ja inimtegevuse mõju alaseid teadmisi olen täiendanud nii rahvusvahelistel projektidel, kursustel kui ka vabatahtliku tegevuse raames. Liigun selle poole, et minu elustiil läheks üha rohkem kokku minu teadmiste ja uskumustega jätkusuutlikust toimimisest. Samas see kõik peab olema lõbus ja kerge!

Arhiiv