Prügivaba elustiili pole olemas

okt. 14, 2016 | Mõtteainet, Ühiskondlik ületarbimine | 5 comments

Zero Waste ehk jäätmevaba liikumine on maailmas väga populaarseks muutunud ja seda sõnapaari otsingusse toksides tuleb videoid, õpetusi, ajaraamatuid ja artikleid lõputult. Ja kui juba räägitakse palju, siis on hulganisti ka neid, kes oponeerivad ja maha teevad. Toon välja põhilised, mida jäätmevaba elustiili viljelejatele ette heidetakse ja vastuseks endapoolse arvamuse.

“Ükski ost ei ole tegelikult jäätmevaba. Võib olla vähesema jäätmetekkega valik või ilma kodus tekkivate jäätmeteta. Kogu tootmistsüklit vaadates, kasutatakse mingis lülis ikka pakendit.”

Täitsa tõsilause, kui vaatame üldpilti ja tootmisahela mõju. Võtame näiteks lahtise leti kuivained. Riis, jahu, kuivatatud puuviljad ja kikerherned valatakse sinna tihti 10 kuni 25 kg kottidest. Kui lähen oma purgikese või kotikesega sinna, siis ühekorra pakendit ei teki mulle koju, aga müügikoht on suurt kotti ikka kasutanud. Mida ma aga võin väita, et nende 200g, 0,5 kg ja 1 kg pakikeste, olgu selleks siis kohv, tatar või maisihelves, eelnev pakend on ka olnud suure tõenäosusega mõni suurem pakend, mida on kasutatud hulgitranspordil pakendamiskohta. Ja isegi kui ei ole, siis üks suur 20 kg kott on ikka kokku vähem pakendit kui 20 või 40 eraldi ühekorrapakikest. Tasub ikka osta pähkleid mitmekilostest kottidest koju, kui selle asemel mitmeid pisemaid kilepakendeid tarbida. Veel üks näide on banaan ja ükskõik, mis puuvili ning juurvili. Need jõuavad meile turule ja poodidesse kastides, mis enam tagasi ei rända. Jääb vaid loota, et keegi neid korduvkasutab ja kohe või seejärel need korrektselt ümbertöötlemisse saadab.

“Pööratakse tähelepanu vaid ühekorra pakendi vältimisele, aga mitte toote enda keskkonna jalajäljele. Näiteks juustul ja lihal on väga suur negatiivne mõju ning nende tootmisel tohutult palju ressursside raiskamist, aga neid lihaletist enda purgi sisse küsides oleks tegu justnagu eetilise ostuga.”

Väga õigustatud rünnak ning nõustun igati, et tasub kogu suurt üldpilti vaadata. See läheb samasse kategooriasse, et ühte paberilehekest üritan kokku hoida, aga siis vuran bensuautoga mööda Eestit ringi. Kui mõtlema hakata, siis inimestena oleme kõik vahel ikka ajuvabalt ebaloogilised. Ise paneme endale reeglid ja piirid, et nii tohib ja siis olen hea ning teistmoodi ei tee ja kui teen siis paha. Veganluse teema on aga liialt üles puhutud ja siinkohal pikalt ei peatukski. Kuigi minu tutvusringkonnas käib tegelikult keskkonnahoid ja veganlus kuidagi väga tihedalt käsikäes. Hoolimine ja oma ninaesisest kaugemale vaatamine ning seoste loomine on neil mõlemal.

Teise suure näitena on riided. Tekstiilitööstus on maailmas teisel kohal hävitava keskkonnamõju poolest kohe peale energiasektorit. Võin ju mõelda, et värvikemikaale jõkke lasta on rangelt lubamatu ning samas maksan oma enda rahaga riideid ostes neil selle kinni ja sümboolselt kiidan takka. Mul on vaid üksikud riided, mis on mahepõllumajanduse puuvillast (ilma pestitsiidideta kasvatatud) ja naturaalsete värvidega töödeldud. Nende hind on kahjuks oluliselt kallim ning seetõttu laiutavad mu riidekapis masstarbekaubad. Näiteks hiljuti ostsin valge kleidi sertifitseeritud mahetoodangust hinnaga 199 eurot, kuigi kuskilt kiirmoeketist saaks sarnase stiiliga hinnaklassis 19 eurot.

“Suured pakendid suurendavad toidu raiskamist. Ostetakse korraga liiga palju, mida ära ei tarbita.”

Kuidas kellelgi. Läbimõtlemine, planeerimine ja ettenägelikkus ei tohi ära kaduda. Millegipärast usun, et kodus toiduraiskamist esineb rohkem nendel, kes ei mõtle jäätmevaba elustiili põhimõtetele.


Ma tunnistan, et olen ise ennatlikult ja võib öelda, et isegi valesti, kasutanud elustiili kirjeldamiseks väljendeid nagu jäätmevaba, plastivaba, prügivaba, ühekorra pakendi vaba. Seda minu igapäeva tarbimine tegelikult ei ole. Enda elustiili kohta julgen ausalt kasutada väljendeid:

  • TEADLIKUM TARBIMINE, sest mõtlen ostud läbi ning valin võimalusel alati tervislikuma variandi. Minule tervislik on pea alati ka loodusele sõbralikum.
  • MINIMALISTLIK TARBIMINE – ostan ja kasutan nii vähe kui võimalik. Kuigi elustiilis standardeid tegelikult alla ei lase.
  • VÕIMALIKULT VÄHESE ÜHEKORRA PAKENDIGA TARBIMINE – kodu prügikasti jõuab tõesti väga vähe. Isegi bioämbrit ei vii enam välja, töötlen biojäätmed koduköögis spetsiaalsetes kompostikastides ümber ja kasutan mulda potiaianduses või viin suvilasse.

Septembris käisin toidupoes vaid paaril korral

Viimase pooleteise kuu jooksul olen väga täpselt jälginud, mida ja kuidas ma tarbin. Kõik koju saabuva ja jäätmevabast elustiilist kõrvalekalduva olen ausalt pildistanud.

Eesmärgiks oli olla 1 kuu vältel täielikult

  • Ühekordse pakendivaba
  • Liha- ja piimavaba – kodus õnnestus, aga käisin väljas söömas, kus alati ei olnud kõikides koostisosades kindel. Ja kala söön veel endiselt väga hea isuga.
  • Valge suhkru vaba – magusahammas ihkab veel õnneks vaid mett ja puuvilja.

Siin on minu kogu toidukraam, mis mulle kuu aja jooksul koju jõudis. Palju värsket on vanemate suvilast. Kodus kappides oli kuivaineid ka veel piisavalt. Loomulikult olen ma selle aja jooksul käinud ka väljas ning külas söömas.

pakendivaba-jaatmevaba-ostud-tervering-terviklik-ringlus-plastivaba-plastiku-vaba-keskkonnahoid

Minu tüüpiline külmkapp näeb välja midagi sellist:

kulmkapp-varske-tervislik

Minu tüüpiline kokkamine on peaaegu alati väga selle sarnane. Kogu aeg on mul kööginurgas idandid hakkamas (pildil purkides tatar ja mungoad).

tervislik-kokkamine-jaatmevaba-plastivaba-salat-prugivaba-tervering-terviklik-ringlus-tervikring

Ja ma lihtsalt ei saa jagamata jätta septembri lõpus suvilas tehtud pilti. Tegin mõnusa tiiru marjapõõsastes. Sõin muuhulgas ka veel kuumaasikaid. Hommikune juba karge kuid lummavalt värske sügisõhk, marjad küll maitsevaesemad kui südasuvel, aga puhas rõõm sõrmekestega lehtede vahelt punetavat marja suhu pistes. Tunnustage aiapidajaid! Tänud, emme!

vaarikad-septembrikuus

Ja kõige ägedam on see, et otseselt ei pea keskkonnasõbralikuks ja väiksema prügitekkega toitumiseks millestki loobuma. TULEB LIHTSALT ASENDADA VEELGI PAREMA TOOTEGA. Isegi sellised näksid nagu Snickers ja Bounty on saadaval lahtiselt (Biomenu müügikohtades Ülemiste keskuses ja sadama lähedal Lootsi 8). Suussulavalt mõnusad, mahepõllumajandusest koostisosadega ja toorelt valmistatud (ei ole läbi kuumutatud). Maitseelamus ja ka tervisele suhteliselt hea.

tervislik-naks-pakendivaba-sokolaad-tervering-terviklik-ringlus-tervikring

Milles on mul veel tublisti arenguruumi

Allolevat nimekirja võib nimetada minu apsakateks või siis minu harjumused, mis lahutavad mind prügivabast elustiilist. Piltidel on näited septembrist ja oktoobrist.

1. Vahel satun sündmustele, kus tarbin nii nagu teised, näiteks seminaridel ja koolitustel. Kaubamärgiga Snickersit põhimõtte pärast ikka ei puutunud (ka tervise huvides loomulikult). Aga teed ja veed lähevad küll peale.

konverentsi-sool-toitlustus

Väldin ühekordseid nõusid võimalusel nagu tuld ning õnneks olen suutnud endale tekitada harjumuse oma termost või topsi kaasas kanda.

oma-tass-kruus-tops-kaasa-festivalile-konverentsile-topsiring-pestav-tops-korduvkasutus-tervering-tervikring-terviklik-ringlus

2. Ma ei oska alati öelda: “Tellin värskelt pressitud mahla ja ilma kõrreta, palun.” Septembrikuus kasutasin ära vähemalt ühe kõrre, mida mäletan.

3. Külas ja seminaridel olles kasutan teepakikesi. Kodus tarbin enamasti vaid koduaia “muruteed” või lahtist teed.

4. Tahan proovida uusi põnevaid tooteid. Vitamiinismuuti võtsin filmiõhtul vastu ja kombucha jooki tahtsin lihtsalt maitsta ja seetõttu ostsin. Need ongi ainsad kaks ühekordses pakendis, mida septembrikuus nii tarbisin. Muidugi proovin ka toite, millest teised mulle ampsu pakuvad, mis paraku on enamus ühekordses pakendis.

jah

5. Võtan vastu külakoste.

toit

6. Soetan uut tehnikat. Septembris uus telefon ja rüperaal. Lohutuseks ütlen, et mul on elu jooksul alles kolmas arvuti, mis teenib loodetavasti tubli mitu aastat. Samuti eelmine mobiil oli mul seitse, just nimelt SEITSE aastat. Vana hea Nokia nuputelefon, milles olid mul pildid sees ülikooli algusaastast. Äge! Huvitav kas praegune nutitelefon peab ka mul seitse aastat vastu….

Jummelukesekene, kui palju ühekordseid pakendeid! Kas tõesti on iga kile ja karp hädavajalik ning asendamatu! Ajab vihale. Rõve!

uus-kodutehnika-elektroonika-ulepakendamine-tervering-terviklik-ringlus

7. Tarbin toidulisandeid.

toidulisandid

8. Ostsin liimi, sest üks õhtu tantsisin liialt hoogsalt ja kingad lagunesid jala ümbert laiali. Parandamine on ikka parem kui uute ostmine. Aga kahjuks, kuna viimasel ajal tantsin õhtuti ligi 3 tundi, siis need samad kingad lagunesid kolmest järgmisest kohast ka selle nädala jooksul ära. Pean ikka uued tellima.

liim-kingad

Iga ost muudab

Ei pea taga ajama täiust, aga iga pisemgi tegu, mille teeme või tegemata jätame, on tagajärjega! Mina ise olen oma pooleteise aastase elustiili muutuste jadaga kindlasti enda elukvaliteeti täisväärtuslikumaks teinud, palju jama ning üleliigset ära jätnud ning valin võimalusel selle, millel on tõeliselt väärtus. Vähemalt püüan nii. Ja täna kindlasti rohkem kui paar aastat tagasi.

Rõõmu ja Päikest!

Kuhu pakendivaba elustiili põhimõtted kadusid?
Millise mõtteni poolteist aastat erinevaid katsetusi mind viis