TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Jätkan väljaspool ekraani

Minu blogi on jäänud vaikseks. Aga mitte mina. Olen paariaastase katsetusperioodi jooksul tohutult õppinud ja enda igapäevaseid harjumusi muutnud. Ma endiselt jätkan jäätmevaba elustiili harrastamist. Lihtsalt väljaspool arvutiekraani.

Praeguse postituse mõte on anda märku mõttekaaslastele, et minimalistlikku ja väheraiskavat elustiili on vägagi kasumlik endas juurutada, sest selles on nii palju küllust. Olen avatud aruteludele ja tõesti jätkan tarbimist nende põhimõtete järgi, mille olen siin blogis välja toonud. Olen käima lükanud pestavate panditopside süsteemi Topsiring, andnud oma elustiilist ja jätkusuutlikusest loenguid ning intervjuusid ning koolidesse sorteerimiseteemalised õppematerjalid koostanud. Nüüdsest on fookus uuel algatusel, mida on veel vara välja hõigata.

Loodan, et pilt minu tänahommikusest köögilauast inspireerib toitu valima otse talunikelt ning võimalikult värskelt ja ehedalt.

Pakendivaba zero waste Kadri Kaarna hommikulaud suvila värske nullkulu jäätmevaba plastikuvaba

 

Millise mõtteni poolteist aastat erinevaid katsetusi mind viis

jaatmevaba-elustiil-kadri-kaarna-tervering-tervikring-tervikelu-topsiring-prugivaba-terviklik-ringlus-pakendivaba

Tuletan seda lauset endale meelde iga kord kui millegi järele käe sirutan. Üks asi on see sõnastada. Teine seda ka päriselt järgida. Elame näeme.

Kokku olen teinud siia üle 120 postituse. Nende seas lahkan teadlikke perioode, kus olen olnud katse mõttes kas poevaba, ühekordse pakendivaba, plastivaba, suhkruvaba, lihavaba või kogu loomse vaba. Igast väljakutsest on päris palju harjumusi jäänud ka tänapäeva. Jätkan! Ja tänan!

Prügivaba elustiili pole olemas

Zero Waste ehk jäätmevaba liikumine on maailmas väga populaarseks muutunud ja seda sõnapaari otsingusse toksides tuleb videoid, õpetusi, ajaraamatuid ja artikleid lõputult. Ja kui juba räägitakse palju, siis on hulganisti ka neid, kes oponeerivad ja maha teevad. Toon välja põhilised, mida jäätmevaba elustiili viljelejatele ette heidetakse ja vastuseks endapoolse arvamuse.

“Ükski ost ei ole tegelikult jäätmevaba. Võib olla vähesema jäätmetekkega valik või ilma kodus tekkivate jäätmeteta. Kogu tootmistsüklit vaadates, kasutatakse mingis lülis ikka pakendit.”

Täitsa tõsilause, kui vaatame üldpilti ja tootmisahela mõju. Võtame näiteks lahtise leti kuivained. Riis, jahu, kuivatatud puuviljad ja kikerherned valatakse sinna tihti 10 kuni 25 kg kottidest. Kui lähen oma purgikese või kotikesega sinna, siis ühekorra pakendit ei teki mulle koju, aga müügikoht on suurt kotti ikka kasutanud. Mida ma aga võin väita, et nende 200g, 0,5 kg ja 1 kg pakikeste, olgu selleks siis kohv, tatar või maisihelves, eelnev pakend on ka olnud suure tõenäosusega mõni suurem pakend, mida on kasutatud hulgitranspordil pakendamiskohta. Ja isegi kui ei ole, siis üks suur 20 kg kott on ikka kokku vähem pakendit kui 20 või 40 eraldi ühekorrapakikest. Tasub ikka osta pähkleid mitmekilostest kottidest koju, kui selle asemel mitmeid pisemaid kilepakendeid tarbida. Veel üks näide on banaan ja ükskõik, mis puuvili ning juurvili. Need jõuavad meile turule ja poodidesse kastides, mis enam tagasi ei rända. Jääb vaid loota, et keegi neid korduvkasutab ja kohe või seejärel need korrektselt ümbertöötlemisse saadab.

“Pööratakse tähelepanu vaid ühekorra pakendi vältimisele, aga mitte toote enda keskkonna jalajäljele. Näiteks juustul ja lihal on väga suur negatiivne mõju ning nende tootmisel tohutult palju ressursside raiskamist, aga neid lihaletist enda purgi sisse küsides oleks tegu justnagu eetilise ostuga.”

Väga õigustatud rünnak ning nõustun igati, et tasub kogu suurt üldpilti vaadata. See läheb samasse kategooriasse, et ühte paberilehekest üritan kokku hoida, aga siis vuran bensuautoga mööda Eestit ringi. Kui mõtlema hakata, siis inimestena oleme kõik vahel ikka ajuvabalt ebaloogilised. Ise paneme endale reeglid ja piirid, et nii tohib ja siis olen hea ning teistmoodi ei tee ja kui teen siis paha. Veganluse teema on aga liialt üles puhutud ja siinkohal pikalt ei peatukski. Kuigi minu tutvusringkonnas käib tegelikult keskkonnahoid ja veganlus kuidagi väga tihedalt käsikäes. Hoolimine ja oma ninaesisest kaugemale vaatamine ning seoste loomine on neil mõlemal.

Teise suure näitena on riided. Tekstiilitööstus on maailmas teisel kohal hävitava keskkonnamõju poolest kohe peale energiasektorit. Võin ju mõelda, et värvikemikaale jõkke lasta on rangelt lubamatu ning samas maksan oma enda rahaga riideid ostes neil selle kinni ja sümboolselt kiidan takka. Mul on vaid üksikud riided, mis on mahepõllumajanduse puuvillast (ilma pestitsiidideta kasvatatud) ja naturaalsete värvidega töödeldud. Nende hind on kahjuks oluliselt kallim ning seetõttu laiutavad mu riidekapis masstarbekaubad. Näiteks hiljuti ostsin valge kleidi sertifitseeritud mahetoodangust hinnaga 199 eurot, kuigi kuskilt kiirmoeketist saaks sarnase stiiliga hinnaklassis 19 eurot.

“Suured pakendid suurendavad toidu raiskamist. Ostetakse korraga liiga palju, mida ära ei tarbita.”

Kuidas kellelgi. Läbimõtlemine, planeerimine ja ettenägelikkus ei tohi ära kaduda. Millegipärast usun, et kodus toiduraiskamist esineb rohkem nendel, kes ei mõtle jäätmevaba elustiili põhimõtetele.


Ma tunnistan, et olen ise ennatlikult ja võib öelda, et isegi valesti, kasutanud elustiili kirjeldamiseks väljendeid nagu jäätmevaba, plastivaba, prügivaba, ühekorra pakendi vaba. Seda minu igapäeva tarbimine tegelikult ei ole. Enda elustiili kohta julgen ausalt kasutada väljendeid:

  • TEADLIKUM TARBIMINE, sest mõtlen ostud läbi ning valin võimalusel alati tervislikuma variandi. Minule tervislik on pea alati ka loodusele sõbralikum.
  • MINIMALISTLIK TARBIMINE – ostan ja kasutan nii vähe kui võimalik. Kuigi elustiilis standardeid tegelikult alla ei lase.
  • VÕIMALIKULT VÄHESE ÜHEKORRA PAKENDIGA TARBIMINE – kodu prügikasti jõuab tõesti väga vähe. Isegi bioämbrit ei vii enam välja, töötlen biojäätmed koduköögis spetsiaalsetes kompostikastides ümber ja kasutan mulda potiaianduses või viin suvilasse.

Septembris käisin toidupoes vaid paaril korral

Viimase pooleteise kuu jooksul olen väga täpselt jälginud, mida ja kuidas ma tarbin. Kõik koju saabuva ja jäätmevabast elustiilist kõrvalekalduva olen ausalt pildistanud.

Eesmärgiks oli olla 1 kuu vältel täielikult

  • Ühekordse pakendivaba
  • Liha- ja piimavaba – kodus õnnestus, aga käisin väljas söömas, kus alati ei olnud kõikides koostisosades kindel. Ja kala söön veel endiselt väga hea isuga.
  • Valge suhkru vaba – magusahammas ihkab veel õnneks vaid mett ja puuvilja.

Siin on minu kogu toidukraam, mis mulle kuu aja jooksul koju jõudis. Palju värsket on vanemate suvilast. Kodus kappides oli kuivaineid ka veel piisavalt. Loomulikult olen ma selle aja jooksul käinud ka väljas ning külas söömas.

pakendivaba-jaatmevaba-ostud-tervering-terviklik-ringlus-plastivaba-plastiku-vaba-keskkonnahoid

Minu tüüpiline külmkapp näeb välja midagi sellist:

kulmkapp-varske-tervislik

Minu tüüpiline kokkamine on peaaegu alati väga selle sarnane. Kogu aeg on mul kööginurgas idandid hakkamas (pildil purkides tatar ja mungoad).

tervislik-kokkamine-jaatmevaba-plastivaba-salat-prugivaba-tervering-terviklik-ringlus-tervikring

Ja ma lihtsalt ei saa jagamata jätta septembri lõpus suvilas tehtud pilti. Tegin mõnusa tiiru marjapõõsastes. Sõin muuhulgas ka veel kuumaasikaid. Hommikune juba karge kuid lummavalt värske sügisõhk, marjad küll maitsevaesemad kui südasuvel, aga puhas rõõm sõrmekestega lehtede vahelt punetavat marja suhu pistes. Tunnustage aiapidajaid! Tänud, emme!

vaarikad-septembrikuus

Ja kõige ägedam on see, et otseselt ei pea keskkonnasõbralikuks ja väiksema prügitekkega toitumiseks millestki loobuma. TULEB LIHTSALT ASENDADA VEELGI PAREMA TOOTEGA. Isegi sellised näksid nagu Snickers ja Bounty on saadaval lahtiselt (Biomenu müügikohtades Ülemiste keskuses ja sadama lähedal Lootsi 8). Suussulavalt mõnusad, mahepõllumajandusest koostisosadega ja toorelt valmistatud (ei ole läbi kuumutatud). Maitseelamus ja ka tervisele suhteliselt hea.

tervislik-naks-pakendivaba-sokolaad-tervering-terviklik-ringlus-tervikring

Milles on mul veel tublisti arenguruumi

Allolevat nimekirja võib nimetada minu apsakateks või siis minu harjumused, mis lahutavad mind prügivabast elustiilist. Piltidel on näited septembrist ja oktoobrist.

1. Vahel satun sündmustele, kus tarbin nii nagu teised, näiteks seminaridel ja koolitustel. Kaubamärgiga Snickersit põhimõtte pärast ikka ei puutunud (ka tervise huvides loomulikult). Aga teed ja veed lähevad küll peale.

konverentsi-sool-toitlustus

Väldin ühekordseid nõusid võimalusel nagu tuld ning õnneks olen suutnud endale tekitada harjumuse oma termost või topsi kaasas kanda.

oma-tass-kruus-tops-kaasa-festivalile-konverentsile-topsiring-pestav-tops-korduvkasutus-tervering-tervikring-terviklik-ringlus

2. Ma ei oska alati öelda: “Tellin värskelt pressitud mahla ja ilma kõrreta, palun.” Septembrikuus kasutasin ära vähemalt ühe kõrre, mida mäletan.

3. Külas ja seminaridel olles kasutan teepakikesi. Kodus tarbin enamasti vaid koduaia “muruteed” või lahtist teed.

4. Tahan proovida uusi põnevaid tooteid. Vitamiinismuuti võtsin filmiõhtul vastu ja kombucha jooki tahtsin lihtsalt maitsta ja seetõttu ostsin. Need ongi ainsad kaks ühekordses pakendis, mida septembrikuus nii tarbisin. Muidugi proovin ka toite, millest teised mulle ampsu pakuvad, mis paraku on enamus ühekordses pakendis.

jah

5. Võtan vastu külakoste.

toit

6. Soetan uut tehnikat. Septembris uus telefon ja rüperaal. Lohutuseks ütlen, et mul on elu jooksul alles kolmas arvuti, mis teenib loodetavasti tubli mitu aastat. Samuti eelmine mobiil oli mul seitse, just nimelt SEITSE aastat. Vana hea Nokia nuputelefon, milles olid mul pildid sees ülikooli algusaastast. Äge! Huvitav kas praegune nutitelefon peab ka mul seitse aastat vastu….

Jummelukesekene, kui palju ühekordseid pakendeid! Kas tõesti on iga kile ja karp hädavajalik ning asendamatu! Ajab vihale. Rõve!

uus-kodutehnika-elektroonika-ulepakendamine-tervering-terviklik-ringlus

7. Tarbin toidulisandeid.

toidulisandid

8. Ostsin liimi, sest üks õhtu tantsisin liialt hoogsalt ja kingad lagunesid jala ümbert laiali. Parandamine on ikka parem kui uute ostmine. Aga kahjuks, kuna viimasel ajal tantsin õhtuti ligi 3 tundi, siis need samad kingad lagunesid kolmest järgmisest kohast ka selle nädala jooksul ära. Pean ikka uued tellima.

liim-kingad

Iga ost muudab

Ei pea taga ajama täiust, aga iga pisemgi tegu, mille teeme või tegemata jätame, on tagajärjega! Mina ise olen oma pooleteise aastase elustiili muutuste jadaga kindlasti enda elukvaliteeti täisväärtuslikumaks teinud, palju jama ning üleliigset ära jätnud ning valin võimalusel selle, millel on tõeliselt väärtus. Vähemalt püüan nii. Ja täna kindlasti rohkem kui paar aastat tagasi.

Rõõmu ja Päikest!

Ühekordsed joogitopsid avalikel üritustel hääbuvad

Meie uus algatus pistab vaikselt ninaotsa välja.

Topsiringi tiimituumik on võtnud enda missiooniks avalike ürituste jäätmeteket oluliselt vähendada. Esimesena on fookuses põhiline prügi tekitaja ehk ühekordsed joogitopsid, mis võivad moodustada festivali prügi kogumahust lausa 2/3.

Ühekordsed joogitopsid prügi teke festivalid avalikud üritused topsiring prügi vähendama prügivaba jäätmevaba roheline öko keskkonnasõbralik

Kõige lihtsam on loobuda ühekordsest topsist ja enda jooginõu kaasa võtta. See ära loputada ja uuesti täita lasta. Kui festivalil on 1000 külastajat ning igaüks joob terve päeva jooksul 5 korda midagi joodavat, siis jääb selliselt käitudes lausa 5000 ühekordset topsi prügisse viskamata.

Paraku ei ole festivalidel veevärk alati mugavalt kättesaadav. Lisaks võib mõnele tunduda enda tassi kaasas vedamine tüütu. Seetõttu on veelgi lihtsam süsteem loodud.

Ostes joogi saad selle juba korralikus kvaliteetses pestavas topsis. Pärast kasutamist saad topsi tagastada. See pestakse tööstuslikus tunnelpesumasinas 90 kraadi juures ning rändab uuele üritusele.

Et motiveerida külastajaid topse ringluses hoidma on topsi kasutamise eest vaja välja käia pant 2 või 3 eurot. Selle saab aga täies mahus topsi tagastades jälle tagasi. Nii on topsi kasutamine külastajale tasuta.

Loomulikult on teretulnud topsi endale jätmine ja edaspidigi kasutamine. Peaasi, et ühekordsed topsid jääksid puutumata. Järgmisel aastal saab juba väga mitmetel festivalidel nautida veini pokaalist ning kohvi tassist. Lisaks hoida karastavat jooki käes stabiilses topsis, mis ei kortsu käes katki.

Pildil pilootprojekti topside valim. See täieneb järgmiseks aastaks veelgi. Täname eesti kunstnikke Okeikot, Arabellat ehk Ave Teedet, Eero Alevit ja Kristi Tammingut vahvate disainide eest! 

Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid öko roheline jäätmevähendamine prügivaba

Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

jäätis pestavas topsis Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

akrojooga Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

Üleeile tulime Haapsalu joogafestivalilt.

Ülehomme lähme Viljandi folgile.

Meid ootavad pärast seda Põlva Intsikurmu festival ja seejärel kohe Paide Arvamusfestival.

Meie Topsiringi telgi lähedusest leiate alati ülisuured lebopadjad, mis lisaks istmiku puhkamiseks on vahva ka kukerpallitamiseks. Ja mitte ainult lastele. Oluline on mainida, et need kaunid ja ülimõnnad padjad on tehtud tekstiilijäätmetest (isegi niit on tootmisjääk) ning need on kokku õmmelnud Viljandi erivajadustega inimesed.

Topsiringi lebopadi Topsiring ringlustopsid gestival puhkus keskkonnahoid

 

PUHTAMA LOODUSE TERVISEKS!

topsiring.ee

Miks mitte osta apelsinimahla!

Kontsentreeritud ja kodus värskelt pressitud apelsinimahlal on suur vahe. Mina ise lõpetasin masstootmise apelsinimahla hindamise ja tervislikuks pidamise ära kui keemia loengus õppisime selle tegemise üksikasju.

Nüüd on aga luubi all ka selle eetilised ja sotsiaalsed aspektid ja lausa nii valusalt, et suurtootjate senise tootmisprotsessiga apelsinimahlade vastu kogutakse allkirju. Mõned faktid, miks:

  • Mahlatootjad maksavad kastitäie apelsinide (40,8 kg) eest talunikele umbes 2,6 eurot. Mahlakartelli makstud madalate hindade tõttu, mis tihti ei kata isegi tootmiskulusid, suureneb pidevalt maata istandusetööliste arv.
  • Sõna otseses mõttes igal Euroopa turul kontrollivad kolm-neli supermarketiketti 80–90 protsenti kogu toidu jaemüügist ning mõjutavad seeläbi otseselt või kaudselt kogu maailma töötajate tingimusi.
  • Apelsinid on üks kõige rohkem pestitsiide ehk keemilisi taimekaitsevahendeid kasutavaid kultuure. Pestitsiidide jaemüük on Brasiilias suur äri ning seda juhib käputäis rahvusvahelisi ettevõtteid. Kahjuks on Brasiilias müüdavad ja kasutatavad pestitsiidid iseäranis kahjulikud, paljud neist on teistes riikides keskkonnaga seotud põhjustel keelustatud. Brasiilia osakaal maailmas kaubeldavast külmutatud kontsentreeritud apelsinimahlast on üle 80%. Pestitsiidide turul on viimase kümnendi jooksul toimunud eriti kiire kasv: 190%.
  • Tsitrusviljade bakteriaalse nakkuse tulemusel kasutati massiliselt neonikotinoide sisaldavaid putukamürke, mida arvatakse olevat metsmesilaste ja kodumesilaste ohtu sattumise taga. Ainuüksi Brasiilia osariigis São Paulos asuvas maakonnas Rio Claros hävitati 2008.–2010. aastal teadaolevalt 10 000 mesilastaru.
  • Puuvilja korjatakse enamasti käsitsi. Töö on füüsiliselt raske, kehvalt tasustatud ja puudub õiguskaitse. Töötatakse ka nädalahetusel. Tööaega registreerivad kaardid näitasid, et mitu aastat järjest anti töötajatele tihti kuus vaid üks vaba päev.
  • Redelid, mida töötajad peaksid kasutama, ei sobi tööks, mis põhjustab tihti vigastusi ja õnnetusi.
  • Kemikaale pihustatakse tihti siis, kui töötajad põldudel saaki koristavad, mis tekitab allergilisi reaktsioone ja teisi terviseprobleeme. Kaitseriietust kas pole või on see ebapiisav.

Selleks, et heast apelsinimahlast saaks kasu mitte ainult eksportija või jaemüüja, vaid ka töölised, toeta petitsiooni Euroopa poekettidele, soovides õiglasemaid ja jätkusuutlikumaid tarneahelaid omatootena müüdavale apelsinimahlale. Allkirju on erinevates riikides kogutud üle 20000 ja soov on 10.aprilliks koguda 30000 allkirja.

Anna oma panus vaid kerge klikiga: http://supplychainge.org/teavituskampaania/ei-pigista-tuhjaks/

Loe ka raportit apelsinimahla toote- ja tarnehalest “Tühjaks pigistatud”: http://mondo.org.ee/wp-content/uploads/2015/10/SUPPLY-CHANGE-OJ-kokkuvõte.pdf

Loomulikult mahemärgisega ja õiglase kaubanduse sildiga puuviljamahlad on joodavad! 

Kultuurireis Peruus – inkad ja indiaanlased

 

IMG_1080 a-horz

Päikese- ja vikerkaaremaal Peruus on iidsed ehitised hästi säilinud sealse kuiva kliima tõttu, mil mitmeid ennemuistseid varemeid veel tänapäevalgi liiva alt avastatakse ja uuritakse.

Päike-Päike ehk Chan-Chan oli 1000 a tagasi üks maailma suurimaid linnu. Alumine osa originaalsetest seintest on tänini säilinud. Uurides, mis on sellise püsivuse taga, väidetakse, et ehitati savi ja aloe vera segust. Päris võimas teadmine, mida vastupidava ökoehituse viljelejad võiksid kõrva taha panna.

Chan-Chan

See kuidas inkade ajastul müüre laoti on päris korralik inseneriteadus. Kivid on asetatud üksteise vastu nagu pusle ning sisaldab sisepoolel veel täpselt istuvate väljasopististe-aukude süsteemi. Isegi maavärina kindel.

inkade müür inca wall

inkade tempel müür ikad kõrgtsivilisatsioon

Imetlusväärne on ka inkade keraamika. Keerukas vorm, täpsed detailid ja tänini säilinud. Minu arusaamist mööda hoiti neis peamiselt alkohoolseid jooke – põhiliselt chicha‘st (maisist) tehtud.

savikujud inka kultuur

Tekkis küsimus, et mis on meie kultuuripärand, mida 500 ja 1000 a pärast saab imetleda? Mida püsivat loome meie? Aga päriselt, kui hakata selle peale mõtlema. Kui mitu aastat püsivad meie majad, meie nõud, meie ehted, meie tehnika? Mitte, et need peaksid nii väga kaua vastu pidama, aga kvaliteet tundub küll ajas alla käivat.


Turist Peruus ei saa ilma Machu Picchuta. Inkade kultuurist jäi mulle kõrvu kõlama, et nende kõrgtsivilisatsiooni võtmesõnadeks oli iga ühiskonnaliikme kaasamine ja muidusööjaid ei hoitud. Juba lapsed alates 5ndast eluaastast võidi saata arvestades lapse huvisid ja oskuseid vastava spetsialiteediga külla (tekstiil, keraamika, rauatöö, inseneeria jne). Paljunemisel hoiti silma peal ja kui 20ndaks eluaastaks polnud kaaslast olemas, siis sunniti ikkagi abiellu ja jälgiti, kas ikka lapsi tehakse korralikult. Ohverdati nii loomi kui ka lapsi jumalatele. Ühiskonna kihistumine tundub olevat range. Minu üllatuseks ei kasutatud sellist lihtsat leiutist nagu ratas, neil lihtsalt veoloomad puudusid.

IMG_1171 a

IMG_1194 a

IMG_0938


Ahhetama panevaid vaateid saime maailma ühe sügavaima kanjoni juures (suurim sügavus 3,27 km). Colca kanjon teeb isegi USA Grand kanjonile silmad ette olles tollest ligi kaks korda sügavam. Vaateplatvormidel olles on see muidugi kõvasti muljetavaldavam kui siinsed fotoka silmaauku surutud jäädvustused.

colca kanjon canyon peru deepest

colca kanjon canyon peru deepest fields nature condor

colca kanjon canyon peru deepest fields nature

colca kanjon canyon peru deepest fields


Tabav märkus reisikaaslaselt: Titicaca järv on merepinnast 3 km kõrgemal kui meil Eestis on rünkpilved.

Titicaca

Islas de Urod on pisikeste saarte kogumik Titicaca järvel. Turbaplokid seotakse tihedalt üksteise kõrale, kaetakse risti kihtides kõrtega ja sellistele ujuvatele kunstsaartele ehitatakse enda majakesed. Igal onnikesel on oma päikesepaneelikene. Laevukesed on tehtud plastpudelitest ja kõrtest. Söövad peamiselt kalu ja neid samu kõrrekesi, mis on päris maitsvad tegelikult. Köögiosa on ehitatud kiviplaadile. Ühel saarekesel elab kuni paarsada inimest.

Väidetavalt on Uru rahvad inkade ajast ainsad, keda ei suudetud endale allutada. Nimelt nende ujuvad saared pagesid laevukeste eest ära. Samuti on vahva see, et kui keegi tahab ära kolida, siis saetakse enda maja ümber olev maalapikene lihtsalt lahti ja ujutakse ära. Pole vaja mujal uut maja ehitada, vaid võetakse kogu kodu ümbrus endaga kaasa.

Titicaca lake Uru people Islas de Uros

Titicaca lake Uru people Islas de Uros natural

Titicaca järve peal külastasime Taquile saart, kus meile tutvustati kohalikku šampoonitaime – chujo, mis hõõrudes ja veega segades vahutab. Seda saab kasutada nii juuste kui ka pesu pesemiseks. Meile tehti ka kohe väga elav esitlus. Kohalik mees rebis väikese tükikese hallikast albaca-villa tükikesest ning loksutas seda vahuses vees ning seda välja tõstes oli see täiesti lumivalge. Võrdlus on näha viimasel pildil.

kohalik šampoon looduslik ise tehtud pesuvahend peruu titicaca mahe öko roheline isetehtud

kohalik šampoon looduslik ise tehtud pesuvahend peruu titicaca mahe öko roheline

Sain kaasa mõnusa portsu seda sama taime ja õhtul pesingi sellega enda pead. Juuksed said tõesti puhtaks ja järgmisel päeval olid väga kohevad, aga palsamit oleksid need küll vajanud.


Lõunamaalastele sildistatakse tihti külge laiska kultuuri. Pean tunnistama, et nii ettevõtlike inimesi pole ma ammu kohanud. Restoranides midagi tellides, mida neil hetkel tagant-järele-ilmnedes ei olnud, naeratas klienditeenindaja laialt ja kadus lihtsalt kuskile poodi või kõrvalmaja semu juurde vajalikku tooma. Samuti nägi turgudel ja restoranides kaasavõetud väikelapsi. Näiteks ühes restoranis ainsa klienditeenidajana töötaval naisel oli sama aegselt kantseldada üks päris pisikene beebi, kes tekiga kaelas oli ja kaks poisikest. Samuti ühel hommikul kui 5.55 saime tänavanurgal giidiga kokku, et päevasele ekskursioonile minna, olid 2 väikekauplust sel tänaval juba avatud. Ja ega nad seetõttu väga vara kohe sulge ka, kesköö paiku leidsin endiselt kohti, kust endale vett osta.

peru restaurant

playing children in peru


Ja minule üllatuseks süüakse Peruus kasse. Väga levinud see küll ei ole, aga kes tahab, see saab. Merisiga on küll pea igal pool kättesaadav. Mina õnneks ühelgi toidukorral teistega koos ei istunud kui reisikaaslased merisigu ja chinchillasid sõid. Pilte sain küll pärast näha.

Vasakul on merisiga ja paremal chinchilla. Pildid on tehtud eri päevadel.

merisiga chinchilla kasside söömine loomapiinamine

Nagu oodata oli püsisin mina seal värskete mahlade usku. Klaasitäis värskeid purustatud puuvilju jäi umbes 1,5 – 2 euro ringi. Levinumad praegusel suvelõpu hooajal olid mango, ananass, maracuya (passionivili), maasikad ja papaia. Kui teenindajale öelda “no sugar” sai kohe hoopis teistsuguse maitsega joogi.

värsked mahlad lucuma mango maasikas Peruu tervis

mahlabaar peruus camu camu lucuma coco

Peruu tüüpiline toit tundus olevat liha serveerituna riisi ja friikartulitega. Värsked salatid on neil eriti maitsvad, kusjuures nad ei lisa ei ühtegi maitseainet, ei soola, ei õli. Ja toidu kõrvale ei serveerita saia. Üldse neil nisu pea ei olegi. Hommikusöögi kuklid, pitsad ja pastad on maisijahust.

värske toit salatid peruu roheline tervikring terviklik ringlus mahlad

värske toit salatid peruu roheline tervikring terviklik ringlus

Maisi on neil tohutult paljudes variatsioonides. Kuulus on lilla mais ehk chicha morada. Sellest pressitud morssi pakuti väga paljudes söögikohtades. Maitses nagu kodune aroonia või mustsõstramahl rohke suhkruga.

mais Peruus lilla värviline lilla mais

Toidupoodides on puuviljad mõnevõrra odavamad kui meil. Näiteks mango kilo jääb alla euro. Leidsime ka selliseid huvitavaid puuvilju, mida varem näinud ega kuulnudki ei olnud.

camu camu tähtvili tamarillo

turg Peruu

Peruu on põline kartulimaa. Ka Eestisse tuli kartul just Peruust. Üllatuslikult on neil kartuli kg hind kõrgem kui meil, halval aastal 70 senti kg. Eriti levinud on neil maguskartul ehk bataat. Seda pakutakse väga palju söögikohtades ja ka krõpsud on enamasti kas bataadist või banaanist.

kartul Peruus

Palju kasvatatakse kinoad, aga söögikohtades seda küll menüüdes ei pakutud. Poodides on küll odavalt kuivainena müügil. Pildil olen ühes kodutalu muuseumi hoovis kinoataime kõrval ja söön kinoa-saiakest. Alumisel pildil on näha nende koduköök. Kausikestes on erinevad kinoad ja kartulid ning kodune juust.

kinoa vili leib Peruus kodutalu isetehtud

Peruu talu juust kinoa leib

Tüüpiline Peruu hommikusöök on saiake moosi, või ja lahja kohviga. Vaid mõnes hotellis saime puuviljasalatit ja müslit. Ise eelistasime hommikuks värsket mangot. Neid sõin ma päeva jooksul päris mitu-mitu. Ja koka tee on väga levinud. Kokalehti pakuti juba lennujaamas nätsutamiseks ja hotellis võeti koka teega meid vastu, pidavat aitama kõrgtõve vastu. Reisi jooksul käisimegi 5000 m kõrgusel, mina erilist vahet ei tundud. Alumisel pildil on tüüpilised “isetehtud” hommikusöögid.

koka tee hommikusöök peruus

värke toit puuviljad Peruus lucuma mango

Kui nüüd võrrelda Peruu värsket meie puuviljalettidega, siis eks muidugi nii magusaid mangosid meie poodidest ei ole võimalik saada, aga ega see erinevus nii väga suur ei olegi. Võin öelda, et meie koduaia maasikad on paremad kui neil (meenutasid pigem hispaania omi). Samuti ei ole vahe nii suur banaanil ja ananassil.

Tasub ka meil osta ja süüa ehedat värsket, teha salateid ilma ülemaitsetamata ja pressida värskeid mahlasid. Kuigi tundub, et Peruu lettidel on eksootika valik külluslikum, siis eile Rimis ringi vaadates leiab sellist eksootikat ka, näiteks jäid silma  tamarillod, cherimoyad ja litšid. Aga muidugi eesti mustikad ja koduaia marjad on üle kõige!


Kirjutamata ei saa ma jätta ju prügist ja pakenditest. Esimene hommikusöök esimeses hotellis oli selline:

peruu hommikusöök ülepakendamine raiskamine odav hotell

Õppisin, et mida odavam koht, seda rohkem prügi tekib. Reisi käigus ma loomulikult tarbisin kõike nii nagu ette söödeti ja pakenditest hoidusin vaid niipalju, et tagasilennu jooksul palusin stjuuardessil sama topsi uuesti täita. 

Tegin 10 lendu ja lugematul hulgal bussisõite.

300 km + 1350 km + 10 500 km + 580 km + 360 km + 400 km + 300 km + 350 km + 770 km + 2x500 km + 10 500 km + 1350 km + 300 km  …pluss sellele tuurid ja ekskursioonid juurde.

Ainuüksi lennumiilide eest tektiasin TerraPass’i kalkulaatori järgi umbes 2,6 tonni CO2. Et seda heastada, peaksin istutama 66 puud. Või maksma TerraPass’ile 37 dollarit, et nad istutaksid need puud minu eest.

Lennukites, bussides ja rongides pakuti ülepakendatud toite. See on nüüd huvitav jäätmevaba elustiili viljeleja eetiline küsimus, kuidas on kõige keskkonnasõbralikum sellistes olukordades käituda. Nimelt oli Austraalia zero waste kogukonnas arutelu, et kui näiteks bussireisile on komplektlõuna kaasa pakitud, siis selle vastu võtmisel me toetame pakendite tootmist ja prügistamist, aga sellest keeldumisel suure tõenäosusega lõpetab see ikkagi prügikastis, sest toode on ju reisijatele juba ära ostetud. Ühest õiget vastust ei leitudki.

prügi pakendid lendamine ülepakendamine plastik raiskamine

Peruus kasutatakse kilekotte kuidagi väga palju. Turul pakiti mango topelt kilekotti enne kui jõudsin märgata ja paluda jälle lahti pakkida. Supermarketites on ka suured kilekotid tasuta ja neid jagati ohtralt. Miks paari asja ostmiseks kulub 4 kilekotti… Kahju. supermarket peruu pakendid kilekotid ülepakendamine

Ja veepudeleid tarbisin ma reisi jooksul rohkem kui viimaste aastatega kokku. Nii umbkaudu tekitasin ma 20 pooleliitrist plastpudelit ja teise samapalju suuri pudeleid. Kaasas oli ka LifeStraw filtriga veepudel, aga kuna see oli täiesti uus, siis sellesse valatud veele tekkis tugev kummi-plastiku kõrvalmaitse juurde, mis ei olnud just kõige ahvatlevam. Pean selle pudeli kohta veel uurima, miks nii.


Keskkonnatemaatikast üldisemalt. Peruus on kõrbestumise probleem väga suur. Mõni kohalik, kellega sai ka sel teemal räägitud, ootavad lähiaastatel olukorra järsku halvenemist. Viimaste aastate kohta väideti: “Climate has gone crazy!” Põllumajandusega on aina raskem tegeleda liigse kuivuse tõttu ja inimesed kolivad massiliselt äärelinnadesse, kus majakestes pole neil ei vett ega elektrit. Linnades toit aina kallineb, sest põllumajandusega tegeletakse vähem, aga linnades vajadus toidu järele kasvab.

Olen küll olnud teadlik kõrbestumisest kui süvenevast globaalsest probleemist, aga näha ise oma silmaga sadade kilomeetrite viisi kuivanud jõesängikesi tihedalt küngaste vahel on päris kole. Peruu kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid ongi metsade liigne raie, kõrbestumine, õhu- ja veekogude reostus. Vihma sajab seal mägede piirkondades ikka liialt vähe. Laiuvad kiviklibukõrbed.

Peru desertification 4

Peru desertification 1

Peru desertification 2

Peru desertification 3

Prügimajandus on linnade vahel täitsa reguleerimata. Üks giid ütles, et võib-olla korra-paar aastas käiakse ja koristatakse. Igatahes mina märkasin igal pool maanteede ääres üksikuid pudeleid ja pakendeid vedelemas. Sel hetkel Peruus olles tundus see kuidagi kole, aga nüüd Tallinnas olles märkan ma ka siin igal pool prügi maas, eriti rongiga läbi linna sõites on näha, et terve raudtee äär on igasugust prügi konstantselt täis. Ei teagi, kas see on nüüd lume sulamisega seotud, et talvel lume all peidus olnud prügi on kõik valla enne koristamisi.

prügi peruus tee ääred maantee reostus plastik

prügi peruus tänavad maantee resotus

prügi peruus tee ääred maantee reostus

Peruu eri linnades on prügi kogumine erinev. On kohti, kus on väga eeskujulikult sorteerimiseks kastid olemas. Aga näiteks inkade pealinnas Cuscos prügikonteinereid ei olegi. Jäätmed kogutakse tänava nurkadele ja iga öö koristatakse ära. Igatahes linnades on tänavad üllatavalt puhtad. Tunne, et iga öö käiakse seal kõik üle. Ja muidugi positiivne on see, et kohalikud pea ei suitsetagi, ehk konisid ei vedele nii massiliselt maas nagu meil siin. Samuti kogutakse kokku plastikpudelid, kuigi neil puudub pandisüsteem. Inimeste motivatsiooniks on plastiku kokkuostu hind, mis on muide sama, mis nii USA-s kui ka Euroopas.

prügi peruus cusco

prügi sorteerimine prügikastid peruus

taara kogumine peruus plastik

Ja meil õnnestus näha üht vahvat prügiautot, mis panusast mängis kõvasti muusikat nagu jäätiseauto. Oma olemasolust märku andes, said inimesed oma prügi autosse ära viia. See muidugi pidavat olema eriline auto, mitte levinud prügi vedamise viis.

prügiauto peruu arequipa prügivedu


Ja lõppu mõned olustiku klõpsud ka.

ilu restoran peruu lima miraflores

ilu arequipa

ilu cusco inkade pealinn päikese kindlus

ilu laamad albacad peruu albaca

ilu machu picchu

ilu peruu 5 km 5000 m vulkaanid kiviklibu kõrb

ilu peruu hotell

ilu peruu indiaanlased

ilu peruu inka rail minek teekond machu picchu

ilu peruu juliaca vaesus tuc tuc

ilu peruu laama albaca

ilu peruu lause moto töö work moto

ilu peruu rahvatants

ilu peruu rand lima

ilu peruu ratsanikud

ilu peruu turg

ilu peruu tänavad vaesus

ilu peruu vaateplatvorm müüjad turg

ilu põllud peruu lilled kinoa herned mais

machu pichhu koer jungel džungel peruu

Lehekülg 1 - 512345