TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Kuhu pakendivaba elustiili põhimõtted kadusid?

Seda postitust on vaja lihtsalt minule endale, et natukene distsipliini enda eest hoolitsemise ja oma ümbruse korrashoiu kohta meelde tuletada.

Suvi on olnud meeletult kiire aeg. Mõned päevad tagasi, kui teistel läks jutt pakenditele, siis tabasin enda pihta lauset: “ega Kadri ei hooli vist nagu enam…”.

Hakkasin mõtlema, et kuidas nii. Ma ju ostan koju ikka värsket toitu oma tekstiilikottidesse ning kuivaineid hulgi lahtistest lettidest. Tõsi, kuigi ma ise koju ei ole pakendatud ega kiirtoitu ostnud, siis on suve ringisõitmiste spontaansus ajanud mind üle aastate jälle tarbima pudelivett, sööma ühekordsetelt nõudelt (kuigi enamjaolt on oma kahvel ja tass kotis) ning möödaminnes haarama mõtlematult seda, mida pakutakse. Pakendivaba elustiil on küll lihtne, aga siiski nõuab alati eeltööd ja oma käikude läbi mõtlemist. Väljas olles teistega ühiselt toimetades sulandun kuidagi tõesti kiiresti vanade tarbimisharjumuste juurde tagasi.

Leidsin arvutist oma augusti viimase turulkäigu kohta pildi. Tahan jälle kogu aeg nii. Ostukorv pakatab värskest, ei ühtegi töödeldud koostisosa. Biojäätmed lähevad köögilaua all elavatele ussidele mullaks ja pakendijäätmeid eriti ei tekigi.

 ostukorv pakendivaba plastivaba tervering tervikring tervislik looduslik värske

Tegin oma köögikapi lahti ja vaatasin kui palju head kraami mul seal on. Peaaegu kõik on ostetud kas ökopoodide lahtistest lettidest või otse hulgimüüjalt. Tuleb lihtsalt planeerida aega, et jälle idandada ja kokata.

 sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering lahtiselt kuivained

Sügis on suurepärane aeg, kus talunikel kõik valmib. Eile nägi mu kööginurgake välja selline.

sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering

Ma ei olegi ise pikalt poest ostnud suurt midagi peale värskete puu- ja köögiviljade, kui välja arvata paar pähklite ostu. Sõnastangi endale väljakutse, et septembris ostan poodidest vaid lahtiselt puuvilju ning aedvilju. Vaatan, kas kodune toidulaud püsib ka nii ikkagi piisavalt hõrgutav. Hetkel ei oskaks millestki puudust tunda.

Kookosõli ja mett on mul ka. Lisaks võtan Omega-3 ja magneesiumi. Viimast määrin ka õlina nahale.

 pakendivaba õlid tervislik

Tundub, et võiks asjalood olla nii SEPTEMBRIS:

  • Ei pakendatud toidule – ostan vaid lahtist ja värsket.
  • Ei piimatoodetele ja lihale – koju ma ise ei olegi neid ostnud alates novembrist, aga külas olles olen kala ja juustu küll söönud. Piimatooted jätaksin tegelikult kohe hea meelega täielikult menüüst välja. Üksi olles neid üldse ei tahagi. Nüüd nii ka väljaspool kodu.
  • Ei suhkrule ja kõigele, mis valget suhkrut sisaldab. Parema enesetunde nimel. Olen varasemalt teinud mitme kuu pikkuseid suhkruvabasid perioode ja mõnus on.
  • Ei ebasobilikule külakostile – just nii. Varem olen viisakusest ikka kõik vastu võtnud. Nüüd saadan uksel tagasi. Ei tasu isiklikult võtta. Võib-olla teen ka erandeid, aga endal ka uudishimu, mis nii saama hakkab.

ÜHESÕNAGA:

vali tervislik toit

Tahan jälle mõtestatud ja rahulikku kulgemisse. Juhuslikult tabatud pilt hommikujoogast Norras.

hommikujooga Norras

 

Parima jäätise leid

Eile sünnipäeva peol tuli mul jälle vastata küsimusele, et mida ja kas ja kuidas ja kust ja kui prügivabalt ja ikkagi uuesti kuidas küll ma ostan endale süüa. Jutuga jõudsin ma sinna, et eelmine suvi olin ma ühekordse plastiku vaba elustiiliga ikkagi nii pedantselt järele andmisi tegemata, et suve jooksul ei ostnud ma kordagi poest jäätis, üldse… päriselt. Täielik nulltolerants.

Alates sügisest olen selline leebem enda vastu ja püüan olemasolevate variantide seast oma teadmistele vastavalt võimalikult keskonda säästvama ostu valida. Jäätised poodides mind endiselt üldse ei ahvatle, aga täna Tänavatoidufestivalil Telliskivi loomelinnakus avastasin ma küll maailma kõige parema jäätise, mis ajendas mind kohe üle ülipika aja siia arvuti taha tulema ja Freskole sõnaline pai teha.

  • Tugev ehtne maitse, mitte lihtsalt marju mõni protsent maitseks, nagu tavalistel jäätistel.
  • Kreemise koostise annavad näiteks mandlipiim, kookos ja india pähklid
  • Täis vegge
  • Plastivaba ehk klaaspurkides, mille nad koguvad tagasi –> Pakendiprügi vaba, juhhuu!

Ladusin aga jäätised rattakorvi ja rõõmustasin, et ehedat kraami aina rohkem müügile tuleb. Täname!

IMG_2873-horz 1

Ja ma lihtsalt pean mainima kuidas Tänavatoidufestival on oma jäätmete korralduse poolest teistele festivalidele eeskujuks: ühekordsetel plastiknõudel serveerimine ei ole lubatud. Kasutatakse puidust või biolagunevast plastist nuge-kahvleid, taldrikuteks on bambusest või papist lootsikud. Tekkivad jäätmed kogutakse liigiti kokku. Kiitused peakorraldajale Raimole!

Rohealadel kõndides söönuks

Varasemalt tutvusin mehega, kes plaanib peagi jõuda oma söömisharjumustega sinna, kust poest ei ole vaja midagi osta ja peenrakest ka ei pea harima. Ta väitis, et isegi Tallinna metsistunud rohealadel leidub nii palju kõike toitvat söödavat. Lihtsalt tuleb minna õigesse kohta jalutama, toit noppida ja põske pista.

Alguses tundus selline lähenemine mulle uudne ja isegi küündimatu ning lubasin end kohe talle ka seltsiks. Vestlus toimus südatalvel, pole veel korjeretkele jõudnud. Aga praegu see mulle jälle meenus, nii et varsti.

Nädalavahetusel võilillefestivalil oli lõviosa toitu tehtud umbrohust. Eestlased on tegelikult väga head korilased. Levinud on teadmine, et kuuseokkavõrseid tasub möödaminnes suhu pista, sest seal on ülipalju c-vitamiini. Samuti osatakse salatitesse lõikuda naati ja lauku. Nõgesesupp pole samuti ma usun paljudes peredes mitte midagi ennekuulmatut.

Kuid lisaks, kas te teadsite on võilillelehed ja õied on head lisaks salatisse noppimiseks ka veiniteoks, kohvina, tinktuurina, napsuna, marineerituna. Kindlasti saab seda nimistut veel täiendada vastavalt loovusele. Võilill on päris võimas taim, mis suudab kasvada ka läbi asfalti. Toiteväärtuselt on see inimesele palju kõrgem kui enamus poest leitavat kraami. Päriselt.

Ma ei hakka siin tooma välja ühegi taime kohta tema omadusi ja soovitusi ega retsepte. Kindlasti on lugejal käepäraselt võimekaimaid nutiseadmed kui minul, mis kohe mingi äppiga taimele suunates selle kohta kogu info avaldab. Toon välja vaid enda tehtud pildiseeria ja annan sooja soovituse kuskil väljas piknikul olles või hoovis väljas süües teha silmadega tiir enda ümber ja vaadata ega seal ei leidu mõni võrse või lillekene, millega oma toitu kaunistada ja toiteväärtust tõsta. Lisaks, õietolmus on väga palju toitaineid. Ainuüksi värskes tärkavas õhus hingamine toidab meie keha.

nurmenukk nurmenukud salat tervislik heinamaa söönuks toit terviklik ringlus tervering tervikring

Võilillefestival umbrohutoidud võilille tinktuur marineeritud võilill terviklik ringlus

Nõgesesupp karulauguvõiga. Mingi erinevate umbrohtude segu juustu kuklid; toodi suur mitmekihiline kandikutäis ja sel ajal kui ma kotist fotokat otsisin oli vaid 4 kuklikest järel – imehea! Nõgesekotletid kartuli ja sibulaga. Naadi- ja laugukorvikesed.

nõgesekotletid naadipirukas nõgesesupp umbrohi toit tervislik tervering terviklik ringlus

Tuhakartul nõgese-laugu pestoga puidust liistakul.

puidust taldrik isetehtud tuhakartul ombrohi laugupesto tervering terviklik ringlus

Peedipesto toorwrap kapsalehel. Peedipesto on selle värvilise lisandi all peidus.
peedipesto wrap tervislik toor kapsalehel tervering tervikring terviklik ringlus

Kuuseokka-mandli toorkommikesed. Küpsised. Kuivatatud puuviljanäksid.

tervislik küpsis ümbrohi lilled terviklik ringlus tervering jäätmevaba toitev

Smuutid Supersmuutide poolt.

smuuti lilled tervislik värviline mahe öko supertoidud superfoods tervering tervilik ringlus tervikring

Tervislikud kummikommid ehk kuivatatud alõtša koos kõrvitsaga. Päikesekuivatusahi, mis on tehtud vanadest akendest.

tervislik looduslik kummikomm päikesekuivatatud toidud tervering terviklik ringlus tervikring

Jäätisel on vaid 2 koostisosa: banaan ja metsmaasikad. No on hea! Kümnest supertoidust kokku pressitud kuivatatud marjapüree.

banaani metsmaasika jäätis looduslik komm terviklik ringlus

Vene stiilis teejoomine koos marjamaiuse, õunamahlast tehtud “vahukommi” ja võilillemeega (siirup).

võilillemesi tervislik teejoomine maius

võilillekohv võilillefestival terviklik ringlus

Umbrohtu sööma

Eile õhtul sain telefoni kõne ja minuga taheti pahandada, et ma üldse enda tegemistest teistele teada ei anna. Samuti sain ma tänase päeva jooksul päris mitu kirja, mil küsiti, kuidas mul ikka seal metsas läks.

Annan siis endast Teile natukene rohkem märku. Sel ajal kui mulle helistati, olin karulaugu metsas Pärnumaal. Seal oli karulauku nii palju, et taimetark Mercedes Merimaa ütles, et kui ta jalutas seal 1 km mööda karulaugu välja edasi, isegi siis karulauku ei paistnud vähenevat. Mõne minutiga saime suured kotid karulauku pungil täis.

karulauk mets terviklik ringlus väetoit kevad võilillefestival

Karulauk terviklik ringlus võilillefestival pesto ise tehtud tervering terviklik ringlus

Terve selle nädalavahetuse veetsingi Kihlepa kandis umbrohu ja väetoitute kokaraamatu autori Mercedes Merimaa juures. Korjasime heinamaal nurmenukke, mäenõlvadelt nõgeseid ja loomulikult karulauku. Karulauku saime nii palju, et nende pesemine võttis vist vähemalt 3 tundi aega. Tegime seda päikese käes ja heas jutuhoos. Kõik karulauk leidis end pesto seest või hapendamiseks purgis. Mina ei teadnud, et karulauku saab hapendada täpselt nii nagu hapukapsastki. Nõgesed said koos kartuli ja sibulaga kotletiks.

kõrvenõges nõgesekotletid taimne tervislik tervering terviklik ringlus tervis väetoit umbrohutoit võilillefestival

Koju sõites tegime veelkord imelises karulaugu laanes peatuse ja enne ma magama ei saanud jääda kui pärast kella kahte olid pestod kõik valmis ja sügavkülma pandud. Lühidalt jagan retsepti ka. Blenderdan karulaugu koos oliiviõli, india pähklite, sidruni, soola ja pipraga. Nii lihtne ongi!

Karulauk terviklik ringlus pesto ise tehtud tervering terviklik ringlus isetehtud

Tänane hommikusöök oligi mul nõgesekotletid koos isetehtud karulaugu pestoga ning kõrvale laugu-nurmenuku, küüslauguvõrsete jm salat. Lõunaks sõin täpselt sama. Muide kõrvenõgese valk on kõige lähedasem liha omale ja selles on palju rauda. Nõges sisaldab C-vitamiini ligi poole rohkem kui must sõstar ning 2,5 korda rohkem kui sidrun. Karoteeni leidub nõgeses poole rohkem kui porgandis. Puhas Elu kõrvenõgesest

väetoit nõgesekotletid terviklik ringlus tervering tervikring puhas toit söö umbrohtu umbrohutoit

Oma fotokas märkasin eelmise nädala hommikusöökide pilte. Kes ütles, et hommikused võileivad ei ole kasulikud? Vasakul pildil minu suvilas murul söödud hommikuvõileib, enamuse noppisin otse kasvuhoonest. Eelmisel nädalal tegin pestot turult ostetud karulaugust. Idude usku olen ma endiselt. Idudest.

roheline umbrohi hommikusöök värske oma toit ise tehtud ise kasvatatud tervering tervikring terviklik ringlus

Umbrohutoitude kohta on lausa oma festival. Sellel nädalal toimuva Võilillefestivali teemadeks on päikesekuivatatud toit ja päikeseenergia. www.dandelionfest.ee

Metsades on külluses toitu. Lihtsalt mine ja korja! Kasemahla ja kuusevõrseid olen ka juba mõnuga saanud. Vaid linnas paistab olevat puudus ja piirangud. Looduses seda tunnet ei teki. Kevad on nii imeline aeg, mil kõik tärkab!

120 tundi söömata ja 68 tundi veeta

Terje Atonen tervering terviklik ringlus naine metsas raba loodus puhas näljalaager paast

Aprilli viimase nädala veetsin Pärnumaal näljamatkal.

Leesoja rahvas on iga-aastaseid näljamatku korraldanud minu sünniaastast peale ehk 27 aastat. Alguses korra aastas, siis kaks korda ja nüüdseks käiakse kambaga metsas nälgimas 3 korda aastas. Seekordne matk oli eriline ja nimeks ekstremistide matk, sest pärast neid mitmeid kümneid näljamatku oli see esimene, kus ei joodud ka vett. Nimeks on sellel kuivnälg ehk täispaast.

Varasemalt teadsin enda tutvusringkonnas vaid üht inimest, kes paastudes ka vett ei puutunud (kokku 9 päeva ilma igasuguse toidu ja joogiveeta). Õige kuivpaastu korral ei katsuta vett ka välispidiselt. Mina käisin aga nälja ajal paaril korral külmas vees ujumas ja kolmel kuivnälja päeval pesin vähemalt ühel korral käsi.

Ajaks oli valitud 23-29 aprill, jüripäevast volbrini, sest

  • jüripäev tähistab vabadust, volber müstilist nõiateemat
  • looduses kõik tärkab
  • palju värsket vett
  • sajab vähe
  • putukaid ei ole
  • õhtud on juba valged

Kuivpaastu kohta ma enne midagi ei teadnud. Ei lugenud ega valmistanud end ette. Mõtlesin, et kui teised teevad, siis ega minu kehagi alla jää. Eestlaste seas kuivpaast veel populaarne ei ole. Väidetavalt võrdub üks kuivpaastu päev kolme veepaastu päevaga ehk kuivpaast on 3 korda võimsam ja organismi enam puhastavam kui vee tarbimise korral. Kokku tegime tavalist paastu 5 päeva, millest 3 viimast päeva olime ilma veeta. See aeg võrduks siis tavapaastu päevades 11 toiduta päevaga. Kuivpaastu kohta on erinevaid väited, et maksimaalselt tohib seda teha 72 tundi ja mõned väidavad, et 5 päeva.

Enne paastu algust oli mul kolmel viimasel päeval nii kehv söögiisu, et eelnev päev piirduski mul vaid ühe smuutiga. Laupäeva hommikul kui asjad pakkisin ja isegi enne, kui teele hakkasin sättima, tuli mul juba nõrkusehoog peale ja sain end diivanilt püsti tunnikene hiljem kui olin arvestanud. Rõõmuga võin öelda, et see jäigi kogu selle nädala kõige nõrgemaks hetkeks.

Laupäeval Leesojale jõudes tegime sauna ja pühapäeva hommikul sooja soolveega soolepuhastuse. Kõik mürgid sooleseintelt välja, et paast kehale kahju ei tekitaks. Pärastlõunal pakkisime soojad magamiskotid ja vahetusriided seljakottidesse ning soojad riided seljas ootasime teele asumist. Aknast paistis kahjuks paduvihm, lörts ja maad valgeks tegev lumesadu. Päris nadi oleks läbimärjana rännakut alustada… sellise ilmaga poleks me lõketki põlema saanud ja telke ei plaaninudki me kaasa võtta. Ettenägelik Thule Lee otsustas matka öö võrra edasi lükata ja ühiselt pugesime kamina kõrvale pleedide sisse filmiõhtut nautima. Sama päeva õhtul jõime oma viimase klaasikese vett ja täpsustasime kuivpaastu alguse ja lõpu kellaaja – kestus 72 tundi.

Esmaspäeva hommikul teele asudes võtsime esimese ja ainsa allika juurest endale väikese pudelikese vett täis. Nii igaks juhuks, kui peaks tekkima tahtmine lonksu võtta. Seltskonnast oli varem kuivpaastu teinud vaid 2 osalejat ning seda kodus. Kokku oli meid 8.

Kui kerge või raske on inimesel paastuda sõltub väga tema viimase aasta elustiilist, toitumisest ja emotsioonidest. Mida raskemad läbielamised, seda raskem on olla ka ilma toiduta. Paast paneb mõtlema, kuidas järgneval aastal oma keha eest paremini hoolitseda. Loomulikult mõjutab nälja talumist ka füüsiline tervis. Olles pikemat aega kergel ja tervislikul toidul on keha puhtam ning puhastumise protsess ei ole nii piinarikas. Paastumisel võib tekkida atsidoos – seisund, mil keha hapestub liigselt ehk pH langeb alla normi. Sel hetkel on inimene eriti nõrk ja tunneb end halvasti. Samas siis ka keha tegelikult puhastub kõige intensiivsemalt. Näiteks paar aastat tagasi metsas veepaastul olles teisel ja kolmandal päeval oli nõrk ja mäletan olukorda, kus ma metsas joogamatil istudes tundsin külma ja vaatasin eemal oma telki ning mul võttis tunnikene aega, et end koguda, püsti tõusta ja telgist pusa peale võtta. Neljandal päeval aga oli mul nii palju energiat, et leidsin metsast mahajäetud maja varemed, kus tantsisin hoogsalt mitu tundi järjest. Mäletan seda tunnet, nagu mul ei olegi enam kunagi süüa vaja, sest energiat saab õhustki. Vot see on paastu kerguse tunne.

Nüüdse kuivpaastu korral tasub märkimist, et mitte kellelgi ei valutanud pea. Mul on varem vee paastul olles alati teisel päeval pea valutanud. Minu üllatuseks on ilma vett joomata kuidagi kergem nälgida. Janu otseselt ei ole ja nälga ka mitte. Vähemalt minul isiklikult. Kuigi terve matka jooksul käis pidevalt üks suur toidu jutt ja retseptide jagamine ning mida kõike keegi tahaks kohe suures koguses pintslisse pista. Kuigi see oli rohkem naljatlemise tunde ja lõõpimisena, mitte puuduse tundest.

Matk ilma vee ja toiduta ei olnud tegelikult raske. Või vähemasti vist mitte oluliselt raskem kui seda oleks täis kõhuga olnud. Igatahes kott on palju kergem – ei ole toidu, sööginõude ega joogivee tassimist. Siiski söömata keha ei hoia sooja. Magasin -37 kraadises magamiskotis lebomatil ilma telgita. Magades polnud küll külm, aga üks hommik kui vihmaga ärkasime, siis punased paljad sõrmekesed läksid asjade kotti pakkimise ajal täitsa kangeks. Samuti sain ma üllatuse osaliseks, et ma ei olnudki mitte kunagi varem rabas käinud. Mulle öeldi, et laudteel kõndimine ei lähe arvesse. Ja nüüd tahan ma korraks välja elada oma kõige raskema hetke matkal.Enne esimesse rappa jõudmist oli väga vesine künkalt künkale astumine läbi tiheda oksarägastiku. Seal olles tundsin ma end küll tõelise hädapätakana. Esiteks oli vihmas liikuda ebamugav ja minu läbimärjad kindad jäid pidevalt okstesse kinni (teeraja lõpus oli mul paremas kindas 3 auku ja labaosa pooleldi otsast kärisenud), siis kukkus mul kuumaveekott maha, mida seljakotile tagasi pannes jäin teistest tahapoole ning lõpuks tassisin seda üldse käes. Lisaks vajusid mul püksid kogu aeg alla ja nende üles sikutamine ajas sammu tasakaalust välja. Ning võhma ja jaksu polnud ka just külluses, kui teistele järgi üritasin komberdada. Huh.. sai kõik välja vingutud. Lühikene teejupikene, aga minule ootamatult raske. Õnneks see oligi üks kõige vastikum hetk kogu matka jooksul. Möödus kiirelt. Oluline mainida, et see ebamugavus ei tulnud mitte näljast vaid minu enda vähesest ettevalmistusest rabavõsast läbi minemiseks. Aga üllatuslikult muidu külm ei olnud. Mulle väideti, et matka kõige külmem hetk on siis kui autode juurest sammumist alustatakse. Ja suhteliselt nii vist oligi, sest muul ajal me kas kõndisime end soojaks, tegime puid, olime lõkke ääres või soojas magamiskotis kuumaveekott kaisus.

Ah jaa, kuumaveekotiga seoses üks lugu. Esimesel öösel väsinuna magamiskotti pugedes kõiki oma riideid kaissu võttes avastasin, et kuumaveekott on ajaga rabedaks läinud ja selles on suur auk. Kaks liitrit vett ujutas mu magamiskoti seest üle ja minu ainsad kaks kampsunit tilkusid. Öösel läbimärjas magamiskotis ilma telgita… no ei… Aeglase ja unisena läksin lõkke äärde asju kuivatama keset pimedust, õnneks paar matkakaaslast abiks. Kampsunid said kuivaks tegelikult alles järgmise päeva õhtuks, aga magamiskott kuivas juba selle öö jooksul ära. Sain sõba silmale küll. Õnneks näljaga on keha mingil kummalisel kokkuhoiurežiimil nii, et emotsioone ei tekkinud. Kodusoojuse tänulikkus tuli küll. Igapäevane mugavus ei ole enam iseenesest mõistetav.

aprill näljamatk loodus Pärnumaa kevad raba vihm

Päris raba ületamine läks vihmapiiskade saatel. Mind hoiatati, et vale samm ja võin olla vööni vees. Kolmanda päeva raba ületamisel meil kahjuks 2 inimest ei saanudki kuivalt üle. Rabas mättalt mättale ettevaatlikult tippides oli mul 2 mõtet:

  • Rim-rim-rim-rim-hinga-rim-astu-rim-rim-samm-rim-hinga
  • Soo võtab kõik mu raskused ära!

Raba ületamine oli raske, sest iga samm ajas hingeldama ja lihtsalt jaksu ei olnud. Aga rabaääred lõhnavad nii nii imeliselt – selline mesimagusate õite ja kadakate segu lõhn. Lummavalt nauditav ja enneolematult tugev, sest haistmis- ja maitsmismeeled teravduvad paastuga märgatavalt. Viimasel päeval saime ka päikesepaitust nautida. Kevadlilled õitsesid ja kollased liblikad lendasid. Silmnähtavalt avanesid pungad lopsakasrohelisteks lehtedeks päev-päevalt. Õhus on värskust ja ehedust.

kevad märg mets

kevadine suurvesi näljamatk pärnumaa

kevad pärnumaa loodus matk ilus

aprill lumi näljamatk loodus Pärnumaa kevad

Kolmanda kuivpaastu päeva varasel õhtul püsti tõustes käis esmakordselt pea ringi ja selle peale sain konkreetse käskluse “Joo!”. Allikavesi maitses ülihea. Vett jooma hakkasime plaanitud 3 ööpäevast mõned tunnid varem, sest lihtsalt tunne oli selline. Paastu eesmärgiks ei olnud ju end kuidagi piinata. Vaid hoopis avardada enda meeli ja puhastada keha. Ehedas looduses viibimine on rõõm. Lageda taeva all magada ja öösel tähistaevasse vaadata on lihtsalt nii imeline. Tõeline helgusehetk oli see, kui lummatult keset ööd lõputuid tähti imetlesin arvates, et kõik teised magavad ning siis ühtäkki ereda langeva tähejuti peale õhkub neljast suust korraga vau ohe. Saan aru, et ma pole üksi. Need hetked on ilusad!

Kas kuivpaast võib olla ka tervisele kahjulik? Paljude arust päevi ilma toidu ja veeta olek on ekstreemne. Usun, et meie keha võtab hingatavast õhust kopsude kaudu niiskust ja läbi naha ka. Kuidas muidu me kõik ka kolmandal päeval pissil käisime. Ka öösel äratas mitmeid meist pissihäda. Kust see vedelik tuleks, kui kehal oleks puudus? Või on meil tõesti neid varusid kehas niivõrd palju…

Siin on pildid minust viienda paastupäeva pärastlõunal, mil ma pole vett joonud 3 ööpäeva (ega nägu ega hambaid pesnud). Huuled ei pragune ja nahk ei kuiva. Ei ole üldse mingit vahet, kas olen söönud-joonud või täitsa kuival. Endalegi üllatus kuivõrd tavaline enesetunne oli.

kuivnälg kuivpaast 5 3 päeva

raba pokumaa kuivpaast näljamatk terviklik ringlus tervikring mets matk

Paastust väljatulek käis meil järsku. Viienda näljapäeva õhtut alustasime piparmündi tee ja adžika riisileivakesega. Tuline adžika lööb seedimise tule kohe lõõmama ja “penokrõps” annab kiudaineid. Juurde näksisime kuivatatud puuvilja ja limpsisime mett.

esimene toit pärast näljapaastu kuivnälg välja tulemine

Järgmisel päeva suundusime tagasi Leesoja tallu, kus saime ülimaitsvat köögiviljasuppi ja võileiba. Õhtul sõime koduseid burgereid, kalapraadi, umbrohusalatit ja paleo-pannkooke (piima-, jahu- ja suhkruvabad). Kõht sai ikka mõnuuuuugaaa täis söödud ja kaotatud kilod hetkega tagasi.

toit pärast paastu peedisupp terviklik ringlus tervikring

kodune hamburger nõgesekotlet nurmnukk umbrohu salat

Siinkohal tahan tänada ja ära mainida, et Thule Lee higitelk on tõesti väge täis. Väidetavalt üks kõige karmim Eestimaal. See pole mitte saun, vaid rituaal.

leesoja higitelk

Enne matka arvasin, et mul on aega looduses oma mõtteid korrastada. Matka jooksul mul väga mõtteid aga ei olnudki. Tihti oli selline lihtsalt olemine, nagu juurikas. Ei mingit ajutööd ega analüüsi. Natukene on isegi selline ajalises mõttes äralõigatud tunne. Nagu see nädalake oleks mu elust kuidagi väljas ega sobitu sujuvalt üldisesse elutemposse kiirustavas pealinnas. Parim õppetund matkalt ei olnud aga mitte see, kui võimekas ja vastupidav on inimese keha (mida see tegelikult on ka), vaid need vestlused lõkke ümber. Kellegi tabav küsimus, millele on ebamugav vastata või kellegi kommentaar, mis heas mõttes äratab või raputab. Vaikuses saavad mitmed allasurutud tunded jälle esile kerkida.

Lõppkokkuvõttes, inimese keha ikkagi on ülimalt võimas ja meil ei ole üldse vaja niipalju kõike enda ümber ja enda sisse kuhjata, et end hästi tunda. Väheses on nii palju küllust. Eemaldades enda ümbert selle, mis meid enam ei teeni, teeme ruumi sellele, mis on tõeliselt oluline. See on selgus ja kohaolu.

Küsimuse peale, kas tulen veel… paastuda ja end taaskäivitada tahan kohe kindlasti veel ja veel.

näkid rabas meres järves naised

külm raba vihm ekvad näljamatk lõunauinak telgita ööbimine

Terje Atonen tervering terviklik ringlus naine metsas raba loodus puhas näljalaager paast vabadus

SeeSee Fotostuudio – Alasti rabapiltide eest olen tänulik Terje Atonenile ja Taivo Petersonile

Miks mitte osta apelsinimahla!

Kontsentreeritud ja kodus värskelt pressitud apelsinimahlal on suur vahe. Mina ise lõpetasin masstootmise apelsinimahla hindamise ja tervislikuks pidamise ära kui keemia loengus õppisime selle tegemise üksikasju.

Nüüd on aga luubi all ka selle eetilised ja sotsiaalsed aspektid ja lausa nii valusalt, et suurtootjate senise tootmisprotsessiga apelsinimahlade vastu kogutakse allkirju. Mõned faktid, miks:

  • Mahlatootjad maksavad kastitäie apelsinide (40,8 kg) eest talunikele umbes 2,6 eurot. Mahlakartelli makstud madalate hindade tõttu, mis tihti ei kata isegi tootmiskulusid, suureneb pidevalt maata istandusetööliste arv.
  • Sõna otseses mõttes igal Euroopa turul kontrollivad kolm-neli supermarketiketti 80–90 protsenti kogu toidu jaemüügist ning mõjutavad seeläbi otseselt või kaudselt kogu maailma töötajate tingimusi.
  • Apelsinid on üks kõige rohkem pestitsiide ehk keemilisi taimekaitsevahendeid kasutavaid kultuure. Pestitsiidide jaemüük on Brasiilias suur äri ning seda juhib käputäis rahvusvahelisi ettevõtteid. Kahjuks on Brasiilias müüdavad ja kasutatavad pestitsiidid iseäranis kahjulikud, paljud neist on teistes riikides keskkonnaga seotud põhjustel keelustatud. Brasiilia osakaal maailmas kaubeldavast külmutatud kontsentreeritud apelsinimahlast on üle 80%. Pestitsiidide turul on viimase kümnendi jooksul toimunud eriti kiire kasv: 190%.
  • Tsitrusviljade bakteriaalse nakkuse tulemusel kasutati massiliselt neonikotinoide sisaldavaid putukamürke, mida arvatakse olevat metsmesilaste ja kodumesilaste ohtu sattumise taga. Ainuüksi Brasiilia osariigis São Paulos asuvas maakonnas Rio Claros hävitati 2008.–2010. aastal teadaolevalt 10 000 mesilastaru.
  • Puuvilja korjatakse enamasti käsitsi. Töö on füüsiliselt raske, kehvalt tasustatud ja puudub õiguskaitse. Töötatakse ka nädalahetusel. Tööaega registreerivad kaardid näitasid, et mitu aastat järjest anti töötajatele tihti kuus vaid üks vaba päev.
  • Redelid, mida töötajad peaksid kasutama, ei sobi tööks, mis põhjustab tihti vigastusi ja õnnetusi.
  • Kemikaale pihustatakse tihti siis, kui töötajad põldudel saaki koristavad, mis tekitab allergilisi reaktsioone ja teisi terviseprobleeme. Kaitseriietust kas pole või on see ebapiisav.

Selleks, et heast apelsinimahlast saaks kasu mitte ainult eksportija või jaemüüja, vaid ka töölised, toeta petitsiooni Euroopa poekettidele, soovides õiglasemaid ja jätkusuutlikumaid tarneahelaid omatootena müüdavale apelsinimahlale. Allkirju on erinevates riikides kogutud üle 20000 ja soov on 10.aprilliks koguda 30000 allkirja.

Anna oma panus vaid kerge klikiga: http://supplychainge.org/teavituskampaania/ei-pigista-tuhjaks/

Loe ka raportit apelsinimahla toote- ja tarnehalest “Tühjaks pigistatud”: http://mondo.org.ee/wp-content/uploads/2015/10/SUPPLY-CHANGE-OJ-kokkuvõte.pdf

Loomulikult mahemärgisega ja õiglase kaubanduse sildiga puuviljamahlad on joodavad!