TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Kuhu pakendivaba elustiili põhimõtted kadusid?

Seda postitust on vaja lihtsalt minule endale, et natukene distsipliini enda eest hoolitsemise ja oma ümbruse korrashoiu kohta meelde tuletada.

Suvi on olnud meeletult kiire aeg. Mõned päevad tagasi, kui teistel läks jutt pakenditele, siis tabasin enda pihta lauset: “ega Kadri ei hooli vist nagu enam…”.

Hakkasin mõtlema, et kuidas nii. Ma ju ostan koju ikka värsket toitu oma tekstiilikottidesse ning kuivaineid hulgi lahtistest lettidest. Tõsi, kuigi ma ise koju ei ole pakendatud ega kiirtoitu ostnud, siis on suve ringisõitmiste spontaansus ajanud mind üle aastate jälle tarbima pudelivett, sööma ühekordsetelt nõudelt (kuigi enamjaolt on oma kahvel ja tass kotis) ning möödaminnes haarama mõtlematult seda, mida pakutakse. Pakendivaba elustiil on küll lihtne, aga siiski nõuab alati eeltööd ja oma käikude läbi mõtlemist. Väljas olles teistega ühiselt toimetades sulandun kuidagi tõesti kiiresti vanade tarbimisharjumuste juurde tagasi.

Leidsin arvutist oma augusti viimase turulkäigu kohta pildi. Tahan jälle kogu aeg nii. Ostukorv pakatab värskest, ei ühtegi töödeldud koostisosa. Biojäätmed lähevad köögilaua all elavatele ussidele mullaks ja pakendijäätmeid eriti ei tekigi.

 ostukorv pakendivaba plastivaba tervering tervikring tervislik looduslik värske

Tegin oma köögikapi lahti ja vaatasin kui palju head kraami mul seal on. Peaaegu kõik on ostetud kas ökopoodide lahtistest lettidest või otse hulgimüüjalt. Tuleb lihtsalt planeerida aega, et jälle idandada ja kokata.

 sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering lahtiselt kuivained

Sügis on suurepärane aeg, kus talunikel kõik valmib. Eile nägi mu kööginurgake välja selline.

sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering

Ma ei olegi ise pikalt poest ostnud suurt midagi peale värskete puu- ja köögiviljade, kui välja arvata paar pähklite ostu. Sõnastangi endale väljakutse, et septembris ostan poodidest vaid lahtiselt puuvilju ning aedvilju. Vaatan, kas kodune toidulaud püsib ka nii ikkagi piisavalt hõrgutav. Hetkel ei oskaks millestki puudust tunda.

Kookosõli ja mett on mul ka. Lisaks võtan Omega-3 ja magneesiumi. Viimast määrin ka õlina nahale.

 pakendivaba õlid tervislik

Tundub, et võiks asjalood olla nii SEPTEMBRIS:

  • Ei pakendatud toidule – ostan vaid lahtist ja värsket.
  • Ei piimatoodetele ja lihale – koju ma ise ei olegi neid ostnud alates novembrist, aga külas olles olen kala ja juustu küll söönud. Piimatooted jätaksin tegelikult kohe hea meelega täielikult menüüst välja. Üksi olles neid üldse ei tahagi. Nüüd nii ka väljaspool kodu.
  • Ei suhkrule ja kõigele, mis valget suhkrut sisaldab. Parema enesetunde nimel. Olen varasemalt teinud mitme kuu pikkuseid suhkruvabasid perioode ja mõnus on.
  • Ei ebasobilikule külakostile – just nii. Varem olen viisakusest ikka kõik vastu võtnud. Nüüd saadan uksel tagasi. Ei tasu isiklikult võtta. Võib-olla teen ka erandeid, aga endal ka uudishimu, mis nii saama hakkab.

ÜHESÕNAGA:

vali tervislik toit

Tahan jälle mõtestatud ja rahulikku kulgemisse. Juhuslikult tabatud pilt hommikujoogast Norras.

hommikujooga Norras

 

Parima jäätise leid

Eile sünnipäeva peol tuli mul jälle vastata küsimusele, et mida ja kas ja kuidas ja kust ja kui prügivabalt ja ikkagi uuesti kuidas küll ma ostan endale süüa. Jutuga jõudsin ma sinna, et eelmine suvi olin ma ühekordse plastiku vaba elustiiliga ikkagi nii pedantselt järele andmisi tegemata, et suve jooksul ei ostnud ma kordagi poest jäätis, üldse… päriselt. Täielik nulltolerants.

Alates sügisest olen selline leebem enda vastu ja püüan olemasolevate variantide seast oma teadmistele vastavalt võimalikult keskonda säästvama ostu valida. Jäätised poodides mind endiselt üldse ei ahvatle, aga täna Tänavatoidufestivalil Telliskivi loomelinnakus avastasin ma küll maailma kõige parema jäätise, mis ajendas mind kohe üle ülipika aja siia arvuti taha tulema ja Freskole sõnaline pai teha.

  • Tugev ehtne maitse, mitte lihtsalt marju mõni protsent maitseks, nagu tavalistel jäätistel.
  • Kreemise koostise annavad näiteks mandlipiim, kookos ja india pähklid
  • Täis vegge
  • Plastivaba ehk klaaspurkides, mille nad koguvad tagasi –> Pakendiprügi vaba, juhhuu!

Ladusin aga jäätised rattakorvi ja rõõmustasin, et ehedat kraami aina rohkem müügile tuleb. Täname!

IMG_2873-horz 1

Ja ma lihtsalt pean mainima kuidas Tänavatoidufestival on oma jäätmete korralduse poolest teistele festivalidele eeskujuks: ühekordsetel plastiknõudel serveerimine ei ole lubatud. Kasutatakse puidust või biolagunevast plastist nuge-kahvleid, taldrikuteks on bambusest või papist lootsikud. Tekkivad jäätmed kogutakse liigiti kokku. Kiitused peakorraldajale Raimole!

Idandandamise ülistuseks

Idandite tegemise hoo sain ma sisse juba ligi 7 aastat tagasi, mil elasin Tartus. Kuna olen kasvanud peres, kus toidulaual oli liha ja kartul, riis ja kana, kala ja tatar ning siis nende kõikvõimalikud kombinatsioonid ja ka makaron hakklihakastmega sekka, siis alles ülikooli ajal ökopoes töötades tegin tutvust selliste toitudega nagu läätsed, kikerherned, mungoad, kinoa, amarant ja teised. Ma usun, et ma ei olnud kuulnudki nisuidudest. Minu jaoks nisu tähendas jahu või makaroni ja jahu tähendas nisu. Ka manna tähendas kunagi minu jaoks nisu, kuigi nüüd tean, et see on vaid jahvatusastme jämedus.

Ülikooli minnes kadus märkamatult mu toidulaualt liha ning kaunviljade idandid said minu põhiliseks soojaks toiduks köögiviljade kõrval. Hetkel on mul rütm sees süüa päevas keskmiselt üks peotäis kas idandatud läätsesid, kikerherneid, mungube. Lisaks on mul pea alati toortatra idud valmimas. Olen idandanud päevalilleseemneid, brokkoli-, peedi-, kapsavõrseid, isegi sinepit, kressi, lutserni. Suur lemmik on nisu – nii idu kui ka rohelise orasena.

nisuoras nisuvõrsed nisuidu lihtne idanda ise terviklik ringlus tervikring

Hetkel on mul pooleli Vadim Zelandi raamat ja mulle tohutult meeldib, kuidas ta idandite söömise olulisust põhjendab.

“Kõik kasulik, mis terades on, sisaldub idudes ja kestas. Kõrgema sordi valge jahu saadakse, puhastades nisuterad idudest ja kestadest. Nii kõrvaldatakse kõik, mis kasulik, ja järele jääb vaid surnud mass, mis koosneb põhiliselt tärklisest. … Toituda kõrgema sordi valgest jahust valmistatud toodetest on sama, mis osta poest tärklist ja lõunaks süüa seda lusikaga. Maks risustub masuuditaolise massiga, tärklis ladestub organismis limana, soolte seinale tekib katt.”

Kui soolte seintel on katt, siis ei saa ju minu loogika järgi ka muud meie kehale vajalikud toitained imenduda. Tekib olukord, kus inimene tarvitab piisavalt kaloreid, aga isu ütleb, et tahaks veel süüa, sest keha rakud on näljas. Ja uue portsu järele on neelud, isegi siis kui endal juba punnis kõht ees.

Vahele torkan ka natukene teisest teemast, aga väga olulise fakti. Zeland väidab, et piim sisaldab kaseiini, mille najal loomadel kasvavad sarved ja kabjad. Piim muutub inimese organismis kserogeeliks – see on midagi tisleriliimi taolist. Pole ime, et piima joomine tekitab palju lima ja haigusi. Kuigi mulle endale on juust alati maitsenud, suudan ma nüüd selgelt tunda, kuidas selle söömine tekitab raskustunnet kõhus ja aeglustab seedetööd. Varem ei osanud ma otseselt seoseid luua, sest mul oli pidevalt selline enesetunne ja võrdlusmomendid puudusid. Zeland väidab, et enamik inimesi pole juba sünnist saadik kordagi tõelist tervist ja elujõudu tundnudki.

“Kuumtöötlemine hävitab vitamiine ja mikroelemente, tekivad kantserogeensed mürgid, nende söömine risustab organismi. Värsked aed- ja puuviljad, vetikad, pähklid, seemned ja mesi vastupidiselt puhastavad organismi.” Zeland

Suure osa meie toidualauast moodustavad tegelikult seemned. Need on näiteks teraviljad ja kaunviljad. Seeme koosneb tärklisest, valgust, rasvast ja inhibiitoritest. Need viimased on ained, mis takistavad seedumist, et loom või lind saaks seemne kahjustamata läbi oma seedekulgla viiduna kaugete vahemaade taha transportida.

Seemnete idandamisega toimuvad neis aga järsud muutused: inhibiitorid hävinevad, tärklis muundub linnasesuhkruks, valgud aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks. Tegelikult neid samu protsesse teeb ka meie keha seedimise käigus, aga idandites on taime enda sees suur osa sellest tööst juba tehtud.

Idandatud seemned sisaldavad rohkelt vitamiine ja mikroelemente, millel on biostimuleerivaid toimeid. Näiteks paraneb ainevahetus, organism puhastub, immuunsus tugevneb ja töövõime suureneb.

Idusid teha on ülilihtne. Läätse valmis idusid korraks kuumutada ja söögiks valmistada on kokku ajaliselt soodsam kui oodata pliidi ääres tooreste kõvade läätsede keema minemist. Idandamiseks ei ole vaja mingisuguseid spetsiaalseid nõusid ega marlidega mässamist. Mina olen alati idandanud kättejuhtuvas nõus, näiteks karbis või purgis.

  • Seemned tuleb panna likku kas terveks päevaks või terveks ööks – umbes 12 tundi. (Kikerherned terveks ööpäevaks.)
  • Vett täis imanud seemneid tuleb igal hommikul ja igal õhtul jooksva vee all loputada paar korda korraga ja jätta need anumasse niiskena. Liiga kiire ära kuivamise vältimiseks võib anumale midagi peale panna, aga mitte hermeetiliselt sulgeda. Kui idu kord täiesti läbi kuivab, siis ta enam edasi ei kasva. Samuti kui idusid loputada liiga harva, siis mõne päevaga võib seal sees meile mittevajalik mikroorganismide elu kasvama hakata. Loputamine on väga oluline idude valmistamise osa ning mida tihedamini ja mida puhtama veega seda teha, seda parem.
  • Millal mingi idu suhu pistmiseks valmis on sõltub nii liigist kui ka sööja eelistustest. Kui mungoa karpide peal on 5-7 päeva, siis mina söön tavaliselt oma mungoa idud ära juba teisel või kolmandal päeval – kohe kui väikesed idualged kesta seest pea välja pistavad. Varases astmes on need minu jaoks kõige magusamad ja edasi hakkavad need vaid maitsetuid jämedaid varrekesi kasvatama. Tatra idu läheb kõige kauem, isegi üle nädala. Rohelised võrsed (brokkoli, lutsern alfa-alfa) tahavad samuti natukene pikemat aega ja neid tasub sööma hakata alles siis kui roheline lehekeste paar on varrekese otsa tekkinud.

täistaimne idud vegan taimetoit terviklik ringlus terviring tervis mahe öko munguba läätsed idu idandid värske tervislik kikerherned läätsed tatar toortatra idud chia

Kõiki muid idusid võib süüa toorelt, aga mitte kaunviljalisi. Neil on toorena natukene ebameeldiv maitse. Mungube on vist neist ainsana soovitatav süüa kuumutamata. Läätsede puhul piisab vaid korraks keema laskmisest. Kikerherne idud tahavad 5 minutilist kuumutamist.

Üks minu lemmikuid sööke on hapukapsas koos erinevate idude seguga. Selle peale lööb mu kõhukene nurru. Pärast Zelandi lihtsaid seletusi, saan aru ka miks. Vasakul pildil on spinatiga kuumutatud läätseidud koos tatra ja mungoa idudega. Paremal on värske kale kapsas ja avokaado koos tatra- ja mungoa idudega, kõrval kodune tomati-köögivilja hoidis ja peal kõrvitsaseemned.

täistaimne idud vegan taimetoit terviklik ringlus terviring tervis mahe öko läätsed idu idandid värske tervislik läätsed tatar

Vaatasin oma piltide kaustast palju ma üldse olen oma toitudele idusid peale raputanud. Mungoad leiavad end tihti nii salatitelt, aurutatud köögiviljadelt kui ka suppidelt. Kolmandal pildil on lutsern-alfa alfa (Mahemarketi puhvet) ja kõik on täistaimne isegi see peedisalatil olev koor.

täistaimne idud vegan taimetoit terviklik ringlus terviring tervis mahe öko munguba kuidas idandada läätsed alfaalfa lutsern idu idandid värske tervislik

Lisan mõned tähelepanekud veel Zelandi raamatust idudega samast peatükist.

Zeland väidab, et põhiline vaba energia puudujäägi põhjus on lihtlabane räbu rohkus organismis. See on kõikide haiguste allikas ja esmane põhjus. Puhastuskuuri tegemata tavalise inimese keha säilitab endas hukkunud rakkude osakesi, rasva- ja valgumassi. Seda on täis rakkudevaheline ruum, isegi vere- ja lümfisooned. See otseselt takistab rakkude omavahelist “suhtlemist”, alandades ühelt rakult teisele edasiantavate elektrisignaalide jõudu. Sellest tulenevalt lähevad tšakrad umbe, energiakanalid ahenevad, energiavoog muutub nõrgaks ojakeseks, mis toob kaasa elujõu kaotuse. Et reipus ja tervis tagasi saada soovitab Zeland muuta surnud toit elavaks.

Kuigi Zeland nõustub, et inimene on füsioloogia järgi lihasööja, siis ta ise järgib ja soovitab täistaimset toortoitu. Kõik peab olema värske ja kuumtöötlemata. Kõik kuumusega töödeldud kujutab endast äärmuslikku koormust organismile, kuna pea kõik väärtuslik on selles hävitatud. Kulinaaria tekkis võrdlemisi hiljuti, meie seedetrakt aga miljonite aastate kestel.

Samuti kuumutamine üle 50 kraadi hävitab ensüüme, mis on vajalikud “töölised” meie kehas toimuvates keemilistes reaktsioonides. Elusa toiduga tulevad ensüümid kaasa. Kuumtöödeldud toitu süües kasutab inimene enda kehas olevaid ensüümivarusid. Kui kehas enam ensüüme ei ole ega teki, siis lõpeb elu.


Vitamiinikuller

Mõtlesin, et katsetan läbi erinevaid toiduvõrgustikke.

Varasemalt olen kokku puutunud: Tagurpidi lavka ja ottidega, mis vahendavad kodumaiseid talutooteid. Äsja turule tulnud Naabri katsetan ära siis, kui kaubavalik natukene laieneb. Naabri puhul meeldib mulle see, et nende üks jagamispunkt on just minu kodust vaid väikese jalutustee kaugusel.

Värsketest puuviljadest ei suuda ma kunagi ära öelda. Seetõttu olen kõige maitsvama eksootika tarnija otsingutel. Mõtlesin juba nädalake tagasi katsetada sellist teenust nagu Vitamiinikuller. Kuna seal on alates 50 eurost transport tasuta, siis mõtlesingi, et mis saab kui tellikski endale kohe sellise koguse koju. Ma ei osanud tegelikult kastides ette kujutadagi kui mitu kilo see kokku teeb.

Samas ma teadsin, et minu juures on tulemas smuutipidu sõpradega. Seetõttu venitasingi hulgi puuviljade tellimusega, et kaks asja ühildada. Saan enda jaoks uut platvormi katsetada ja ei pea värsket poest tassima enne pidu.

Tunnike tagasi tõi kuller kastid koju. Kiire ja viisakas teenindus. Sellise koguse puuvilju sain 51 euro eest.

vitamiinikuller värske puuviljad eksootika terviklik ringlus tervikring vegan täistaimetoitlus tervis tervislik

Ma palusin tellimuse kätte saada 10-12 ajal, aga mulle helistati ette, et öelda, et neile saabub uus värske just lõuna ajal ja küsisid, kas toovad ikka 10-12 ajal või hoopis pärastlõunal ning saavad lisada ka kõige värskemalt saabunud apelsinid.

Mangod on söögiküpsed nagu lubatud. Avokaadod on veel kõvad, mis on suurepärane. Ma usun, et umbes samas värskusastmes jõuavad need poodi ka, aga seal need lihtsalt seisavad tükk aega enne kui mõni käsi need välja valib. Parem las need avokaadod “küpsevad” siis juba oma kodus. Kiivisid oli nii kõvemaid kui ka väga küpseid natukene lõhkiseid. Sama on hurmaadega. Mõne saab kohe suhu pista, mõni tahaks natuke seista. Selline kooslus on koju tellimise puhul kõige ideaalsem.

Kuna esimene tellimine, siis otsustasin kõik igaks juhuks väga täpselt üle ka kaaluda. Asjad olid väga ümardatult. Arvel täiskilod, aga sellised 50 g kõikumised olid okei. Kõige suurem oligi selles, et 200 g ananassi oli vähem, aga see-eest oli banaani rohkem kui paarisaja grammi eest üle võrreldes arvel olevaga. Aus diil. Jään rahule.

IMG_0705-tile

Lootsin saada kauba ilma üleliigse pakendamiseta. Puuviljad olidki lihtsalt kokku pandud. Suure banaanikasti põhjas oli suur banaanikile ja sinna oli lahtiselt teisi puuvilju peale pandud. Kokku tekkis mul selle tellimusega 2 puidust kasti, 2 papist kasti, natukene kartongi, hurmaa kasti põhjas olev plast, mango kileümbrised ja suur banaanikastikile. Sama palju prügi tegelikult tekib ka siis kui ma lahtiselt puuvilju valin. Ma lihtsalt ei tassi neid kaste ega põhjakilesid koju.

tervikring terviklik ringlus puuviljade prügi tellimine plastik pakendivaba

Mulle meeldib. Pärast pidu teen uue tellimuse, seekord siis endale maiustamiseks.

Parem kui komm

Eelmise postituse jätkuks räägin natukene maiustustest ja vahepaladest. Vahel kuulen, et kui ei saaks endale üldse komme ja šokolaadibatoone osta, et siis kas peakski elus kõigest heast loobuma. Mu sõber, kes põhiliselt puuviljade ja superfoodside smuutidest toitub, ütleb selle peale, et nad lihtsalt ei tea veel, mis hea on.

Prügivaba elustiili juurde poe maisupalad ja näksid ei kuulu. Ma ei olnud ka varem suur magusasõber ja ise endale poest šokolaadi juba siis tihti ei ostnud. Siiski vahel potsatas ostukorvi mõni müslibatoon või selline kiire kerge vahepala. Kõik need tekitavad palju rohkem prügi kui see kõhutäide tegelikult väärt oleks.

Mina ise endale eriti šokolaadikommikesi ega batoonikesi kodus ei tee. Kuigi nende kohta on mul positusi varasemast ajast.

Tooraine olgu kvaliteetneKommide retseptidKogumik nippe.

Sellele vaatamata on mul kodus olemas põhimõtteliselt kõik koostisosad, millest saaks need kommid, näksid, batoonid valmistada.

Kõige lihtsam ja kiirem maius on kokku segada omavahel banaan ja toorkakao. Muud ei olegi vaja. See on minu arust ühe šokolaadi ruutuderibaga täiesti võrdväärne magusaisu rahuldaja.

IMG_0670

Banaani ja toorkakao segule võib lisada muidugi kõike seda, mille järele parasjagu isu on. Näiteks marju, puuvilju, pähkleid, seemneid. Süüa lusikaga nagu jogurtit või eriti sula šokolaadikreemi.

banaan toorkakao šokolaadi asemel pakendivaba komm plastikuvaba komm zero waste candy

Oma viimase kookose ostsin fb ühishanke kaudu. 1 kg kookost maksis 4.50 ja linaseemned 2 eurot kg. Jätkub kauaks. Lihtsas kreppkotis on ka. Võib öelda, et suhteliselt vähe pakendit tekitav, arvestades jälle seda kui kauaks neist jätkub.

IMG_0683

Mitmed aastad tagasi hakkasin ökopoest ostma halvaad. Pisikene 75 g pakikene maksis päris mitu eurot. Koostis oli kirjas: 60% seesam, 40% mesi. Täiesti jabur, et miks ma kohe endale ei ostnud kilo mett ja poolteist kilo seesamiseemneid ja 10-15 euro eest oleks saanud kohe 2,5 kg halvaad teha. Ehk siis 4 korda suurema raha eest umbes 33 korda rohkem halvaad.

Täpselt sama lugu on näiteks martsipaniga. Ehtne martsipan on mandel meega. Poe omades muidugi mingid glükoosisiirupid ja suhkrud ka sees ja mandli protsent jääb alla 10. Aga päris ehtsas martsipanis on mandli osakaal ikka 50-70%.

Nii ma siis hakkasingi aastaid tagasi ise toorainetest endale maiuseid kokku segama. Vahel harva praegugi. Alloleval pildil on šokolaadikreemi sees tatramesi, purustatud seesam, toorkakao ja mingid supertoitude pulbrid ka. Mida ma täpselt lusikaga üleeile sõbrannale sisse segasin, ei mäletagi enam, sest ma kunagi ei järgi mingeid retsepte. Võtan riiulist nii kuidas tuju on. Šokolaadikreem on valatud üle banaani ja külmutatud vaarikate.

toortoit magustoit pakendivaba tervislik tupertoidud superfoods terviklik ringlus toorkakao šokolaad

Sellest mõttest inspireerituna, et jagada ise maiustuste tegemist, et Snickersite, Tuplade, Bountyde tootjad ära unustataks, ma täna hommikul katsetasingi ilusate magustoitudega.

magustoit vegan tervislik kommi asemel maitsev prügivaba plastikuvaba tervikring terviklik ringlus

Tuli imehea ja samas ülitervislik. Ja seda mitte ainult minu sõnade järgi.

Alloleval pildil on ära toodud absoluutselt kõik koostisosad.

kommid magustoit tooraine plastikuvaba prügivaba

Pildil on suvila külmutatud marjad. Taaskasutatavates karpides, mis kogun kokku ja täidan järgmiselgi suvel värskete aiasaadustega. Puuviljad on ostetud lahtiselt ja toodud koju oma kotikeses. Rabarberi-maasika moos on sõbranna tehtud, palus purgid tagasi. Kookoshelbed ja seesamiseemned on ostetud 1 kg pakendites. Kookoshelbed on muide Biomarketites täiesti lahtiselt ka saadaval. Seesamiseemned olen ise kohviveskis jahuks purustanud. Toorkakao, ahvileivapuu vilja pulber ehk baobab (valges ämbris), lucuma, klorella ja spirulina on ostetud otse oma pakendisse doseerides maaletoojalt kõrval vahelehe kaudu (tervikelu.ee). Mesi on mulle kingitud.

Segasin koostisosad kokku väikses köögikombainis koos vähese veega. Vasakul pool olev magustoit on ilma klorella, spirulina ja kookoseta. Paremal olev sisaldab kõiki koostisosi peale suvila marjade. Serveerimiskausi põhja panin saadud kreemi natukene. Selle peale marju või puuvilju ja mõned supilusikad moosi. Selle peale veel kreemi ja kaunistasin ära. See on kusjuures täiesti ühe toidukorra eest, sest erinevalt tüüpilisest koogitükist, sisaldab rohkelt kehale kasulikke toitaineid. Nämma!

Taldrikutäie prügijälg

Aprillis otsustasin, et proovin kui võimalik on kuu aega olla ilma ühekordses pakendis toitu ostmata. Kuna kuu ajaga ei saanud mul kodus paljud asjad otsagi, siis venitasin väljakutse 4-kuuliseks, et mingigi välja kutsuv seik prügivaba elustiili omandamisega ikkagi tekiks. Kuigi ma ei sõnasta otseselt, et mul pakendivaba väljakutse kestab, siis oma igapäeva tegutsemistes olen ma endiselt suhteliselt prügivaba ja ühekordseid pakendeid tekibki mul vaid hulgi kuivainete ostmisel.

Hetkel ma ka ise mingeid uusi asju endale ei osta, välja arvatud seda, mida ei ole tõesti võimalik kasutatuna saada. Alates novembri lõpust läks ajaloendur käima. Vaatan kaua vastu pean. Põhiliselt ostangi endale vaid toitu. Peale toidu ostan ma vahel soodat ja äädikat. Varsti läheb uut ripsmetuši vaja. Mis veel.. mis veel… Küünehoolduseks kakaovõi. Mis on ka tegelikult toit, sest ostan seda ökopoest tooršokolaadidega samalt riiulilt. Ja juuksepalsam ja kindlasti kunagi ka uus kuivšampoon (võib-olla alles aasta pärast, sest praegused 2 on mul 2-3 aastat tagasi ostetud, need lihtsalt niivõrd kontsentreeritud). Uusi asju ma poest endale lähiajal ei plaani osta. Seega ainus prügi, mis tekib on kas toidu soetamisest ja ka kingitused ning külakost.

Täna ja eile tegin üle pika aja korralikult süüa. Muidu ma olen selline näksija kodus olles. Söön kõike värsket, mida saab kohe suhu pista. Toon näite, kui palju mul kodus siis toidutegemisega üldse prügi ja pakendeid tekib.

Eile aurutasin köögivilju ja hakkisin värsket juurde.

pakendivaba öko mahe tervislik kodumaine food healthy no plastic no packages rainbow food vegan täiestaimetoitlus taimetoit tervislik tervikring plastikuvaba

Lahkan oma taldriku sisu ja palju prügi selline minu jaoks väga tüüpiline soe toit endast maha jätab.

Juurikad olen kõik ostnud lahtiselt enda kaasavõetud kotikese sisse. Taldrikul on Ökosahvri suvikõrvits, punane sibul, punane kapsas, peet, porgand ja kõrvits. Kollane paprika on Rimist. Pildil on minu külmkapi sahtel enne kokkama asumist.

pakendivaba öko mahe tervislik kodumaine food healthy no plastic no packages

Mul ei ole eraldi aurutajat, vaid asetan ühe resti tavalisse potti ja kuumutan vaid nii kergelt, et kõik süües ikkagi veel krõmpsub.

aurutatud köögiviljad mahe öko tervislik peet steamed vegetables organic vegan täistaimetoitlus

Kõik kaunviljad ja teraviljad olen ostnud Mahemarketi lahtisest letist oma anuma sisse. Neid kõike söön idandatult. Ka tatart söön ma idudena. Keedetud röstitud tatart söön vaid harva väljas olles. Pildil vasakult läätsed, tatar, kikerherned, mungoad. Paremal pildil nende idandid.

idud idandamine tervis mahe toortoit vegan öko mahe võrsed

Kõrvitsaseemned on tellitud otse hulgilaost kiloses pakis. Jah, see tekitab prügi ja selle pean ära viskama pakendi konteinerisse, aga siiski tekib see üks kilepakikene väga pika aja peale. Enda paberkotti lasin doseerida kooritud kanepiseemneid Vanalinna Ökopoes. Õlid tulevad küll tavapärases klaaspudelis, aga klaas on õnneks õigesse kohta jõudnuna lõpmatuseni ümber sulatatav. Loodusesse jõuab vaid selle ümbertöötlemisega kaasnev energia- ja töötlemise saaste. Maitseaineid ostan tasapisi ka lahtiselt või võimalikult hulgi. Neid õnneks kulub nii vähe. Pildil olev ürdisool on mul olnud tegelikult juba paar aastat (topsi kõrval on selle täitepakend). Tüümian on sõbranna hoovist ja basiilik külmutatud kujul ema kasvatatud ja hakitud. Taldrikule sai garneeringuks üks näputäis värsket basiilikut potist minu aknalaualt, aga hooaeg hakkab ilmselgelt lõppema. Märtsis istutan uue laari rohelist.

Capture 2

Loodan, et kõik sai mainitud, mis taldrikule jõudis. Kui söömine oli poole peal, siis avastasin, et ma olin eelmisel päeval toonud Ökosahvrist tomatit, mille olin algselt toidu sisse plaaninud.

Capture 3

Hakkisin tomati toidule peale. Pildiseeriast saaks hea võrdluse: Esimesel pildil – blogis presenteeritu. Alloleval pildid – tegelikkus.

Capture 4

Kui palju siis sellisest kõhutäiest prügi tekkis. Kuna mul hetkel ükski pakk ega pudel otsa ei saanud, siis sellist äravisatavat prügi ka seekord ei tekkinud. Pakendeid tekibki mul tegelikult väga harva. Biojäätmeid jäi mul järele täpselt nii palju kui pildil taldrikul näha on ning see kõik läks mul köögilaua all olevasse kompostiusside kasti. Ei, see ei haise. Ei, ussid ei poe sealt välja. Terviklik looduslik aineringlus, eks ole ju. Nagu minu blogi nimigi ütleb. Mis ma pärast tekkiva mullaga teen? See läheb minu roheaiale aknalaual. Valmistun päikese saabumiseks igapäevaselt.

kompostikast ussikast köögikompost pakendivaba plastikuvaba zero waste


Järgmisena tegin läätserooga.

pakendivaba plastikuvaba healthy food zero waste läätsed vegan taimetoit tervis tervikring terviklik rinlgus

Eelmises kirjelduses mainitule lisanduvad seesamiseemned, mida ostan samuti kiloses pakis. Idandatud läätsedele lisan keetmise ajal veel seesamiseemnete jahu, mis teeb mõnusaks kreemiseks ja rasvaseks. Pole vaja mingit köögikoort. Ohtralt basiilikut sisse ja tomatit ka. Peale puistasin murulauku enda aknalaualt. Kuigi siin toitudes ei kasutanud, siiski mainin, et mul on veel köögis alati emme sissetehtud hoidiseid. Jällegi prügivaba lahendus. Iga purgi nõuab mu ema alati tagasi, et järgmisel aastal suvila värske samuti hoidistatud saaks.

IMG_0675-tile

Selle läätseroa ja salati tegemisel tekkis mul täpselt nii palju jäätmeid nagu lõikelaual näha. Need lähevad samuti minu kompostris elavatele ussidele mulla tegemiseks.

Capture 6


Alguses väljakutse ajal jätsin ma lihtsalt ostmata kõik selle, mida ei saanud pakendivabalt. Näiteks jogurt ja mitmed seemned jäid mul menüüst välja. Enam ma ennast ei piira, aga olen ikkagi suhteliselt prügivaba. Olen varunud endale kuivained koju juba hulgi võimalikult pakendivabalt. Nii ei teki soovi midagi kiirelt poeriiulilt haarata. Samuti on mul idandamise rütm väga hästi sees, ei pea mingite oakonservide järele kätt sirutama. Piimatooted on mul menüüst täiesti väljas kodus olles. Lihtsalt ei taha enam. Ja ka (piinlik) aga viimane ostetud karp vutimune sai ära visatud, sest mitme kuu jooksul, mil need külmkapis seisid, keegi ei tahtnud neid. Nii, et ka mune ei osta, kuigi need talupoodides, turgudel ja ökopoodides pea alati lahtiselt saadaval oma karpi panemiseks.

Ma tunnen, et vähemasti kodus olles ma söön vägagi oma keha kuulates. Vähese prügiga elustiil on tulnud kergusega. Ma toitun paremini, raha läheb kõvasti vähem, aga kvaliteet on paranenud, sest enamus toidust on nüüd mahepõllumajandusest. Olen endaga rahul nende pisikeste sammude eest, mida olen teinud. Nendest muudatustest olen väga palju kasu saanud nii tervist, aega kui ka rahakotti silmas pidades.

Tervist selles mõttes, et ma ei osta midagi töödeldut. Ei mingit näksi ega kommi, ei mingeid poolfabrikaate ega rafineeritud asju. Kuna ma ei käi praegu üheski poes, mis ei oleks toidupood, siis kogu riiete ja tarbekauba valimise pealt hoian aja kokku võrreldes varasemaga. Samuti tavalises toidupoes käin ma läbi vaid värske letist. Ökopoed on pisikesed ja seal ma tean, kus mis asub. Läheb kiirelt. Rahaliselt: kui ei osta, siis raha ei lähe. Kui kokku lüüa kui palju raha kulub mõnel inimesel kuu jooksul möödaminnes mõne müslibaari, kohukese, maiustuse, šokolaadi, vahepala peale – võib olla üllatav. Minul selliseid oste ei ole üldse, nagu mitte üldse. Emotsioonioste ka ei ole. Pole emotsiooni, ei ole ka igatsust.

Kuigi minu pihta võib olla kasutatud sõnu nagu prügi ja pakendid, siis võin kihla vedada, et mul on prügi ja pakenditega kordades vähem kokkupuuteid, kui enamikel mu lugejatel. Ja mulle meeldib selline elustiil.

Lehekülg 1 - 3123