TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Kuhu pakendivaba elustiili põhimõtted kadusid?

Seda postitust on vaja lihtsalt minule endale, et natukene distsipliini enda eest hoolitsemise ja oma ümbruse korrashoiu kohta meelde tuletada.

Suvi on olnud meeletult kiire aeg. Mõned päevad tagasi, kui teistel läks jutt pakenditele, siis tabasin enda pihta lauset: “ega Kadri ei hooli vist nagu enam…”.

Hakkasin mõtlema, et kuidas nii. Ma ju ostan koju ikka värsket toitu oma tekstiilikottidesse ning kuivaineid hulgi lahtistest lettidest. Tõsi, kuigi ma ise koju ei ole pakendatud ega kiirtoitu ostnud, siis on suve ringisõitmiste spontaansus ajanud mind üle aastate jälle tarbima pudelivett, sööma ühekordsetelt nõudelt (kuigi enamjaolt on oma kahvel ja tass kotis) ning möödaminnes haarama mõtlematult seda, mida pakutakse. Pakendivaba elustiil on küll lihtne, aga siiski nõuab alati eeltööd ja oma käikude läbi mõtlemist. Väljas olles teistega ühiselt toimetades sulandun kuidagi tõesti kiiresti vanade tarbimisharjumuste juurde tagasi.

Leidsin arvutist oma augusti viimase turulkäigu kohta pildi. Tahan jälle kogu aeg nii. Ostukorv pakatab värskest, ei ühtegi töödeldud koostisosa. Biojäätmed lähevad köögilaua all elavatele ussidele mullaks ja pakendijäätmeid eriti ei tekigi.

 ostukorv pakendivaba plastivaba tervering tervikring tervislik looduslik värske

Tegin oma köögikapi lahti ja vaatasin kui palju head kraami mul seal on. Peaaegu kõik on ostetud kas ökopoodide lahtistest lettidest või otse hulgimüüjalt. Tuleb lihtsalt planeerida aega, et jälle idandada ja kokata.

 sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering lahtiselt kuivained

Sügis on suurepärane aeg, kus talunikel kõik valmib. Eile nägi mu kööginurgake välja selline.

sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering

Ma ei olegi ise pikalt poest ostnud suurt midagi peale värskete puu- ja köögiviljade, kui välja arvata paar pähklite ostu. Sõnastangi endale väljakutse, et septembris ostan poodidest vaid lahtiselt puuvilju ning aedvilju. Vaatan, kas kodune toidulaud püsib ka nii ikkagi piisavalt hõrgutav. Hetkel ei oskaks millestki puudust tunda.

Kookosõli ja mett on mul ka. Lisaks võtan Omega-3 ja magneesiumi. Viimast määrin ka õlina nahale.

 pakendivaba õlid tervislik

Tundub, et võiks asjalood olla nii SEPTEMBRIS:

  • Ei pakendatud toidule – ostan vaid lahtist ja värsket.
  • Ei piimatoodetele ja lihale – koju ma ise ei olegi neid ostnud alates novembrist, aga külas olles olen kala ja juustu küll söönud. Piimatooted jätaksin tegelikult kohe hea meelega täielikult menüüst välja. Üksi olles neid üldse ei tahagi. Nüüd nii ka väljaspool kodu.
  • Ei suhkrule ja kõigele, mis valget suhkrut sisaldab. Parema enesetunde nimel. Olen varasemalt teinud mitme kuu pikkuseid suhkruvabasid perioode ja mõnus on.
  • Ei ebasobilikule külakostile – just nii. Varem olen viisakusest ikka kõik vastu võtnud. Nüüd saadan uksel tagasi. Ei tasu isiklikult võtta. Võib-olla teen ka erandeid, aga endal ka uudishimu, mis nii saama hakkab.

ÜHESÕNAGA:

vali tervislik toit

Tahan jälle mõtestatud ja rahulikku kulgemisse. Juhuslikult tabatud pilt hommikujoogast Norras.

hommikujooga Norras

 

Ühekordsed joogitopsid avalikel üritustel hääbuvad

Meie uus algatus pistab vaikselt ninaotsa välja.

Topsiringi tiimituumik on võtnud enda missiooniks avalike ürituste jäätmeteket oluliselt vähendada. Esimesena on fookuses põhiline prügi tekitaja ehk ühekordsed joogitopsid, mis võivad moodustada festivali prügi kogumahust lausa 2/3.

Ühekordsed joogitopsid prügi teke festivalid avalikud üritused topsiring prügi vähendama prügivaba jäätmevaba roheline öko keskkonnasõbralik

Kõige lihtsam on loobuda ühekordsest topsist ja enda jooginõu kaasa võtta. See ära loputada ja uuesti täita lasta. Kui festivalil on 1000 külastajat ning igaüks joob terve päeva jooksul 5 korda midagi joodavat, siis jääb selliselt käitudes lausa 5000 ühekordset topsi prügisse viskamata.

Paraku ei ole festivalidel veevärk alati mugavalt kättesaadav. Lisaks võib mõnele tunduda enda tassi kaasas vedamine tüütu. Seetõttu on veelgi lihtsam süsteem loodud.

Ostes joogi saad selle juba korralikus kvaliteetses pestavas topsis. Pärast kasutamist saad topsi tagastada. See pestakse tööstuslikus tunnelpesumasinas 90 kraadi juures ning rändab uuele üritusele.

Et motiveerida külastajaid topse ringluses hoidma on topsi kasutamise eest vaja välja käia pant 2 või 3 eurot. Selle saab aga täies mahus topsi tagastades jälle tagasi. Nii on topsi kasutamine külastajale tasuta.

Loomulikult on teretulnud topsi endale jätmine ja edaspidigi kasutamine. Peaasi, et ühekordsed topsid jääksid puutumata. Järgmisel aastal saab juba väga mitmetel festivalidel nautida veini pokaalist ning kohvi tassist. Lisaks hoida karastavat jooki käes stabiilses topsis, mis ei kortsu käes katki.

Pildil pilootprojekti topside valim. See täieneb järgmiseks aastaks veelgi. Täname eesti kunstnikke Okeikot, Arabellat ehk Ave Teedet, Eero Alevit ja Kristi Tammingut vahvate disainide eest! 

Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid öko roheline jäätmevähendamine prügivaba

Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

jäätis pestavas topsis Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

akrojooga Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

Üleeile tulime Haapsalu joogafestivalilt.

Ülehomme lähme Viljandi folgile.

Meid ootavad pärast seda Põlva Intsikurmu festival ja seejärel kohe Paide Arvamusfestival.

Meie Topsiringi telgi lähedusest leiate alati ülisuured lebopadjad, mis lisaks istmiku puhkamiseks on vahva ka kukerpallitamiseks. Ja mitte ainult lastele. Oluline on mainida, et need kaunid ja ülimõnnad padjad on tehtud tekstiilijäätmetest (isegi niit on tootmisjääk) ning need on kokku õmmelnud Viljandi erivajadustega inimesed.

Topsiringi lebopadi Topsiring ringlustopsid gestival puhkus keskkonnahoid

 

PUHTAMA LOODUSE TERVISEKS!

topsiring.ee

Piinlikult detailselt minu maikuu koguprügist

Rohkem kui aasta tagasi alustasin eksperimendiga olla mitu kuud täiesti ühekordsete plastpakendite vaba. Kuni sügiseni ei teinud ma erandeid. Sügisest muutusin paindlikumaks muutes oma tarbimist oma lähikondlastega jälle sarnasemaks. Jäätmevaba elustiili katsetused on jätnud siiski püsivalt jälje ning isegi kui ma nüüd enam nii rangelt ei mõtle, et peaks poodlemisel vältima ühekordset pakendit, siis on minu prügi teke küll märgatavalt vähenenud.

Ülevaate saamiseks kogusin ma ühele pildile absoluutselt kogu oma jäätmete tekke maikuus. Päris ühte klaaspurki see ei mahu nagu välismaistel zero waste blogijatel. Pildil on emotsiooniostudest kuni vältimatute piletiteni. Ma täitsa imestan kuidas teised suudavad 2 aasta prügi ühte purgikesse mahutada. Ma ise tegelikult väga kõrvalekalleteta joont ei suuda hoida, sest

  • Võtan kinke ja külakoste vastu
  • Imiteerin lähikondlastega koos olles nende ostuharjumusi
  • Olen hakanud tegema järeleandmisi

maikuu koguprürgi pakendivaba püüdlused vältimatu plastik pakendid

Pildil oleva jaotan kaheks:

  • mõttetu tarbimine, mida saab vältida
  • vajalik, millest ma ei ole hetkel veel nõus loobuma

Mõttetud ostud on näiteks 2 uut talupoe jäätist, mille uudishimust tahtsin ära proovida. Proovitud, enam ei osta neid. Ostsin ka leiba, mis oli tegelikult külalistele. Leib on asi, mille hea meelega menüüst välja jätan, aga vahel kui pakutakse siis ikkagi söön. Järgmiseks, metsast karulauku korjamast tulles ostsin 2 pakki india pähkleid pesto tegemiseks (retsept). Pähkleid eelistan osta hulgi otse maaletoojatelt, kõvasti vähem pakendit. Pildil on ka üks hamburgeri kile, mis sai ostetud Kalamaja päevadel vegan hoovikohvikust. Iga kuu just burgerit ei söö. Kokkuvõtteks, sellel pildil on pakendid, mis just tihti ei teki ja neid saan vältida.

pakendid

Järgmisel pildiseerial on tooted, mida tekib mul rutiinselt edaspidigi.

I pildil –> õlipudelid, hapendatud kapsa pakend, probiootikumide pakid. Olen aasta jooksul teinud erinevaid katseperioode, kus vaheldumisi söön ja ei söö probiootikume ja ma tunnen end märgatavalt paremini, kui söön neid igapäevaselt. Lisaks põhilisele, et saan tänu paremale seedimisele toidust rohkem toitaineid kätte, siis püsib ka kõht lamedam, energiatase kõrgem, tuju parem ja uni hea.

II pildil –> Igasugused sildid, kleepsud, tšekid, piletid, järjekorranumbrid ja pesu-sukkade-riiete-jalanõude ostuga kaasa tulevad vidinad.

III pildil –> mangoga kaasa tulev ümbris ja puuviljade sildid. Neid ümbriseid tekib muidugi palju rohkem kui siin pildil, aga osa mul kasutusel väikeste õrnade toodete transpordil.

pakendid II

Puu otsas valmis saanud puuviljad on lihtsalt nii head jamango avokaado valmis küpsed nende pehme pind kahjuks ei ela ilma kaitseta transporti üle. Kuigi minu kõige suurem pakendi tekke allikas on värsked mangod, siis ei soovi ma neist ikkagi loobuda.

 

Mis veel tekib, aga harva:

  • Suured hulgipakendid kuivainetele. Ühishange toidule.
  • Söögisooda ja äädika pakendid.
  • Vanast ajast jäänud kodupuhastustoodete pakendid.
  • Harva kosmeetikapakendid (ripsmetušš, kulmupliiatsi kork, palsamituutu). Hambahari.
  • Vitamiinide purgid (D-vita, omega-3)
  • Uute tarbeesemete pakendid, jalanõukarbid.
  • Ühekordsed nõud, kui ma pole end välja minekuks ette valmistanud või püüan sõpradega olles mitte väga nõudlikuna silma paista.
    kali oma purk oma nõu pakendiva ühekordse vaba tervering

Ühekordseid nõusid annab tegelikult väga hästi vältida. Kui olen palunud ükskõik kus jooki või sööki oma anumasse serveerida, olen alati poolehoidva teeninduse saanud. Pildil kodune meekali minu viimasel festivalil. Oma nõuga festivalile.

 

 

MIS VAREM TEKKIS, AGA NÜÜD OLEN ASENDANUD PAKENDIVABA VERSIOONIGA:

  • Jookide pudelid, tetrapakid  –> Joon põhiliselt vaid vett, värskelt pressitud või kodumahlasid, teed ja isetehtud smuutisid.
  • Pakendatud toit, näksid, kommid, magusad ampsud, jäätised –> need on minu menüüst kadunud, vaid väga harvade eranditega seltskonnas olles. Kuivained, pähklid ja supertoidud ostan mahedalt hulgi otse tuttavatelt maaletoojatelt või ostan lahtistest lettidest.
  • Rohelised salatid potis –> Tarbin vaid hooajaliselt. Tuttavate suvilast või oma aknalaualt.
  • Konservid –> Ema tehtud hoidised, leotatud kaunviljad ja idud. Metallkonserve väldin tegelikult juba aastaid tervislikel põhjustel: ühest söögikorrast saab üüratu koguse raskemetalle, mis iseseisvalt meie kehast ei välju bioakumuleeruvate omaduste tõttu. Seda õppisin Terviseametis analüüse tehes.
  • Kehahoolduses kasutan kodumaiseid tükiga kuivšampoone, isetehtud eeterlikke seepe ja puidust harja.
  • Tampoonid, sidemed –> leedianum
  • Rasedus – kondoomid, antibeebipillid –> sobivad persona monitorid, ise kasutan basaaltermomeetrit (täpsus kaks kohta pärast koma). Kehatemperatuuri kõikumine ütleb täpselt ära, mis päeval on võimalus rasestuda ning siis saab juba olukorrale loominguliselt läheneda. Mind mingis mõttes üllatab, et arstid neid tooteid ei tutvusta, aga teisest küljest andes naisele iseseisvad teadmised on raskem igasuguseid rutiinseid tooteid maha müüa. Apteegiäri…

Köögijäätmed viskan oma ussikasti. Saamislugu.

Mul köögis söögilaua all elavad ussid tekitavad paljudes suurt elevust. Näiteks nüüd jaanipäeval sugulastega trehvates, enne kui uuriti, mis mul elus toimub, küsiti, kuidas mu ussidel läheb. Oktoobris tegin endale ussikastid ja nüüd kevadel sain istutada maitsetaimed enda ussikeste toodetud mulda. Ussid söövad endasuuruse koguse toitu päevas. Seemnepakkide ostmise asemel pistsin tomatid mulda ja uued taimed juba õitsevad. Lisaks on mul aknalaual salatid ja erinevad maitsetaimed.

kuidas kasvatada tomateid tomat otse mulda ussikast kompost isetehtud tervering terviklik ringlus

kasvata ise maitsetaime aknalaual kompostmuld tomat basiilik

Põhiliselt ostan värsket puu- ja köögivilja ning söön nendest tehtud toite. Aeglane täisväärtuslik toit. Turult saab vähemate siltidega ja tšekkidevabalt.

värsked puuviljad köögiviljad tervislik tervering tervklik ringlus

tervering tevriklik ringlus puhas toit värske tervislik pakendivaba ise tehtud

Piltidel on mõned näited supertoitude pulbritest ja seemnetest tehtud magustoitudest, vegge raffaellodest, bataadi krõpsudest ja india pähkli maitserohelise võilevamäärdest. Ise tegemise rõõmud!

aa IMG_0842-tile

MIKS JÄNDAN PAKENDITE VÄLTIMISEGA:

  • Vältides värvikirevaid pakendeid, hoian ka oma tervist. Päris palju jama on menüüst kadunud.
  • Söön kvaliteetsemalt ja tean täpsemalt, mida suhu pistan.
  • Vähendan prügi teket. Pakendid, mis tekivad viin Pakendiringlusesse, kus need taaskasutatakse.
  • Ainult 1% kogu maailma plastikust kilekottidest töödeldakse ümber. Kasutan küll vanu põhiliselt teistelt jäänud kilekotte, aga ise uusi põhimõtte pärast ei võta juba aasta aega.
  • Pakendid on suur äri ja väga tihti on toidupakend kallim kui selle sisu. Tahan, et pakendit nähtaks kui väärtuslikku tooret, mitte prügi. Eesti võiks olla ümbertöötlemises esikohal. Meil on taaskasutusorganisatsioone rohkem kui meie elanikele otseselt vaja oleks. Olme prügist ei sorteerita mingeid kasulikke materjale välja. Kuid kõik, mis juba visatatakse avalikesse pakendikonteineritesse, sealt ei ladustata midagi niisama kuskile prügimäele. Liigiti väljasorteerimata materjal, mis kasulikku ümbertöötlusesse ei saadeta, lõpetab jäätmekütusena, mille kütteväärtus on 2 korda kõrgem kui põlevkivil. TASUB SORTEERIDA! Eestis kogutakse liigiti kuni veerand olmejäätmetest. Mitmes EU riigis aga lausa üle poole.
  • Eestis tekib 160 kg jäätmeid inimese kohta aastas, enamus pakendid.

LOE KINDLASTI:

 

Mis prügi veel võiks tekkida, mis jäi mul mainimata? Äkki oskan alternatiivi pakkuda.

Jälle oma nõuga

Päevad on pikalt valged ning festivale korraldatakse rohkem kui end nendega kurssi jõuaks viia.

Ma olen endale loonud harjumuse võtta väljasõidule minnes alati kaasa oma tassi ja lusikad-kahvlid. Kahepäevase festivali jooksul tuli öelda ikka korduvalt, et ei lusikat pole juurde vaja, mul on endal või palun enda topsi sisse seda jäätist või smuutit või mahla. Toitlustajad on pea alati vastutulelikud palvele toit enda nõudele serveerida. Seegi kord sain väga mitmekesiselt söönuks ja ei ühtegi ühekordset tarvet prügikasti (taldrikuna kasutati puidust plaati, mis läks lõkkesse). Tänu kaasa võetud varustusele jäi mul prügikasti viskamata ühekordseid nõusid koguses, mida kahte kätte oleks raske olnud ära mahutada, või kui siis peaks need olema väga pedantselt sätitud. Neid nõusid oleks tõesti palju tekkinud, sest enamus olidki pisikesed ampsukesed, mitte üksikud suured praed päevas. Üldiselt neid käeliigutusi, et võtan-kasutan-viskan ära – ei panda väga tähele, kui oma kogu prügi just ühte pilti kokku ei koonda. Aga need summeeritud kogused on tegelikult meeletud.

Nii, et oma nõud alati kaasa!

Võilillefestivalile oma nõuga festival jätkusuutlik taaskasutus korduvkasutus terviklik ringlus tervikring tervering

Kultuurireis Peruus – inkad ja indiaanlased

 

IMG_1080 a-horz

Päikese- ja vikerkaaremaal Peruus on iidsed ehitised hästi säilinud sealse kuiva kliima tõttu, mil mitmeid ennemuistseid varemeid veel tänapäevalgi liiva alt avastatakse ja uuritakse.

Päike-Päike ehk Chan-Chan oli 1000 a tagasi üks maailma suurimaid linnu. Alumine osa originaalsetest seintest on tänini säilinud. Uurides, mis on sellise püsivuse taga, väidetakse, et ehitati savi ja aloe vera segust. Päris võimas teadmine, mida vastupidava ökoehituse viljelejad võiksid kõrva taha panna.

Chan-Chan

See kuidas inkade ajastul müüre laoti on päris korralik inseneriteadus. Kivid on asetatud üksteise vastu nagu pusle ning sisaldab sisepoolel veel täpselt istuvate väljasopististe-aukude süsteemi. Isegi maavärina kindel.

inkade müür inca wall

inkade tempel müür ikad kõrgtsivilisatsioon

Imetlusväärne on ka inkade keraamika. Keerukas vorm, täpsed detailid ja tänini säilinud. Minu arusaamist mööda hoiti neis peamiselt alkohoolseid jooke – põhiliselt chicha‘st (maisist) tehtud.

savikujud inka kultuur

Tekkis küsimus, et mis on meie kultuuripärand, mida 500 ja 1000 a pärast saab imetleda? Mida püsivat loome meie? Aga päriselt, kui hakata selle peale mõtlema. Kui mitu aastat püsivad meie majad, meie nõud, meie ehted, meie tehnika? Mitte, et need peaksid nii väga kaua vastu pidama, aga kvaliteet tundub küll ajas alla käivat.


Turist Peruus ei saa ilma Machu Picchuta. Inkade kultuurist jäi mulle kõrvu kõlama, et nende kõrgtsivilisatsiooni võtmesõnadeks oli iga ühiskonnaliikme kaasamine ja muidusööjaid ei hoitud. Juba lapsed alates 5ndast eluaastast võidi saata arvestades lapse huvisid ja oskuseid vastava spetsialiteediga külla (tekstiil, keraamika, rauatöö, inseneeria jne). Paljunemisel hoiti silma peal ja kui 20ndaks eluaastaks polnud kaaslast olemas, siis sunniti ikkagi abiellu ja jälgiti, kas ikka lapsi tehakse korralikult. Ohverdati nii loomi kui ka lapsi jumalatele. Ühiskonna kihistumine tundub olevat range. Minu üllatuseks ei kasutatud sellist lihtsat leiutist nagu ratas, neil lihtsalt veoloomad puudusid.

IMG_1171 a

IMG_1194 a

IMG_0938


Ahhetama panevaid vaateid saime maailma ühe sügavaima kanjoni juures (suurim sügavus 3,27 km). Colca kanjon teeb isegi USA Grand kanjonile silmad ette olles tollest ligi kaks korda sügavam. Vaateplatvormidel olles on see muidugi kõvasti muljetavaldavam kui siinsed fotoka silmaauku surutud jäädvustused.

colca kanjon canyon peru deepest

colca kanjon canyon peru deepest fields nature condor

colca kanjon canyon peru deepest fields nature

colca kanjon canyon peru deepest fields


Tabav märkus reisikaaslaselt: Titicaca järv on merepinnast 3 km kõrgemal kui meil Eestis on rünkpilved.

Titicaca

Islas de Urod on pisikeste saarte kogumik Titicaca järvel. Turbaplokid seotakse tihedalt üksteise kõrale, kaetakse risti kihtides kõrtega ja sellistele ujuvatele kunstsaartele ehitatakse enda majakesed. Igal onnikesel on oma päikesepaneelikene. Laevukesed on tehtud plastpudelitest ja kõrtest. Söövad peamiselt kalu ja neid samu kõrrekesi, mis on päris maitsvad tegelikult. Köögiosa on ehitatud kiviplaadile. Ühel saarekesel elab kuni paarsada inimest.

Väidetavalt on Uru rahvad inkade ajast ainsad, keda ei suudetud endale allutada. Nimelt nende ujuvad saared pagesid laevukeste eest ära. Samuti on vahva see, et kui keegi tahab ära kolida, siis saetakse enda maja ümber olev maalapikene lihtsalt lahti ja ujutakse ära. Pole vaja mujal uut maja ehitada, vaid võetakse kogu kodu ümbrus endaga kaasa.

Titicaca lake Uru people Islas de Uros

Titicaca lake Uru people Islas de Uros natural

Titicaca järve peal külastasime Taquile saart, kus meile tutvustati kohalikku šampoonitaime – chujo, mis hõõrudes ja veega segades vahutab. Seda saab kasutada nii juuste kui ka pesu pesemiseks. Meile tehti ka kohe väga elav esitlus. Kohalik mees rebis väikese tükikese hallikast albaca-villa tükikesest ning loksutas seda vahuses vees ning seda välja tõstes oli see täiesti lumivalge. Võrdlus on näha viimasel pildil.

kohalik šampoon looduslik ise tehtud pesuvahend peruu titicaca mahe öko roheline isetehtud

kohalik šampoon looduslik ise tehtud pesuvahend peruu titicaca mahe öko roheline

Sain kaasa mõnusa portsu seda sama taime ja õhtul pesingi sellega enda pead. Juuksed said tõesti puhtaks ja järgmisel päeval olid väga kohevad, aga palsamit oleksid need küll vajanud.


Lõunamaalastele sildistatakse tihti külge laiska kultuuri. Pean tunnistama, et nii ettevõtlike inimesi pole ma ammu kohanud. Restoranides midagi tellides, mida neil hetkel tagant-järele-ilmnedes ei olnud, naeratas klienditeenindaja laialt ja kadus lihtsalt kuskile poodi või kõrvalmaja semu juurde vajalikku tooma. Samuti nägi turgudel ja restoranides kaasavõetud väikelapsi. Näiteks ühes restoranis ainsa klienditeenidajana töötaval naisel oli sama aegselt kantseldada üks päris pisikene beebi, kes tekiga kaelas oli ja kaks poisikest. Samuti ühel hommikul kui 5.55 saime tänavanurgal giidiga kokku, et päevasele ekskursioonile minna, olid 2 väikekauplust sel tänaval juba avatud. Ja ega nad seetõttu väga vara kohe sulge ka, kesköö paiku leidsin endiselt kohti, kust endale vett osta.

peru restaurant

playing children in peru


Ja minule üllatuseks süüakse Peruus kasse. Väga levinud see küll ei ole, aga kes tahab, see saab. Merisiga on küll pea igal pool kättesaadav. Mina õnneks ühelgi toidukorral teistega koos ei istunud kui reisikaaslased merisigu ja chinchillasid sõid. Pilte sain küll pärast näha.

Vasakul on merisiga ja paremal chinchilla. Pildid on tehtud eri päevadel.

merisiga chinchilla kasside söömine loomapiinamine

Nagu oodata oli püsisin mina seal värskete mahlade usku. Klaasitäis värskeid purustatud puuvilju jäi umbes 1,5 – 2 euro ringi. Levinumad praegusel suvelõpu hooajal olid mango, ananass, maracuya (passionivili), maasikad ja papaia. Kui teenindajale öelda “no sugar” sai kohe hoopis teistsuguse maitsega joogi.

värsked mahlad lucuma mango maasikas Peruu tervis

mahlabaar peruus camu camu lucuma coco

Peruu tüüpiline toit tundus olevat liha serveerituna riisi ja friikartulitega. Värsked salatid on neil eriti maitsvad, kusjuures nad ei lisa ei ühtegi maitseainet, ei soola, ei õli. Ja toidu kõrvale ei serveerita saia. Üldse neil nisu pea ei olegi. Hommikusöögi kuklid, pitsad ja pastad on maisijahust.

värske toit salatid peruu roheline tervikring terviklik ringlus mahlad

värske toit salatid peruu roheline tervikring terviklik ringlus

Maisi on neil tohutult paljudes variatsioonides. Kuulus on lilla mais ehk chicha morada. Sellest pressitud morssi pakuti väga paljudes söögikohtades. Maitses nagu kodune aroonia või mustsõstramahl rohke suhkruga.

mais Peruus lilla värviline lilla mais

Toidupoodides on puuviljad mõnevõrra odavamad kui meil. Näiteks mango kilo jääb alla euro. Leidsime ka selliseid huvitavaid puuvilju, mida varem näinud ega kuulnudki ei olnud.

camu camu tähtvili tamarillo

turg Peruu

Peruu on põline kartulimaa. Ka Eestisse tuli kartul just Peruust. Üllatuslikult on neil kartuli kg hind kõrgem kui meil, halval aastal 70 senti kg. Eriti levinud on neil maguskartul ehk bataat. Seda pakutakse väga palju söögikohtades ja ka krõpsud on enamasti kas bataadist või banaanist.

kartul Peruus

Palju kasvatatakse kinoad, aga söögikohtades seda küll menüüdes ei pakutud. Poodides on küll odavalt kuivainena müügil. Pildil olen ühes kodutalu muuseumi hoovis kinoataime kõrval ja söön kinoa-saiakest. Alumisel pildil on näha nende koduköök. Kausikestes on erinevad kinoad ja kartulid ning kodune juust.

kinoa vili leib Peruus kodutalu isetehtud

Peruu talu juust kinoa leib

Tüüpiline Peruu hommikusöök on saiake moosi, või ja lahja kohviga. Vaid mõnes hotellis saime puuviljasalatit ja müslit. Ise eelistasime hommikuks värsket mangot. Neid sõin ma päeva jooksul päris mitu-mitu. Ja koka tee on väga levinud. Kokalehti pakuti juba lennujaamas nätsutamiseks ja hotellis võeti koka teega meid vastu, pidavat aitama kõrgtõve vastu. Reisi jooksul käisimegi 5000 m kõrgusel, mina erilist vahet ei tundud. Alumisel pildil on tüüpilised “isetehtud” hommikusöögid.

koka tee hommikusöök peruus

värke toit puuviljad Peruus lucuma mango

Kui nüüd võrrelda Peruu värsket meie puuviljalettidega, siis eks muidugi nii magusaid mangosid meie poodidest ei ole võimalik saada, aga ega see erinevus nii väga suur ei olegi. Võin öelda, et meie koduaia maasikad on paremad kui neil (meenutasid pigem hispaania omi). Samuti ei ole vahe nii suur banaanil ja ananassil.

Tasub ka meil osta ja süüa ehedat värsket, teha salateid ilma ülemaitsetamata ja pressida värskeid mahlasid. Kuigi tundub, et Peruu lettidel on eksootika valik külluslikum, siis eile Rimis ringi vaadates leiab sellist eksootikat ka, näiteks jäid silma  tamarillod, cherimoyad ja litšid. Aga muidugi eesti mustikad ja koduaia marjad on üle kõige!


Kirjutamata ei saa ma jätta ju prügist ja pakenditest. Esimene hommikusöök esimeses hotellis oli selline:

peruu hommikusöök ülepakendamine raiskamine odav hotell

Õppisin, et mida odavam koht, seda rohkem prügi tekib. Reisi käigus ma loomulikult tarbisin kõike nii nagu ette söödeti ja pakenditest hoidusin vaid niipalju, et tagasilennu jooksul palusin stjuuardessil sama topsi uuesti täita. 

Tegin 10 lendu ja lugematul hulgal bussisõite.

300 km + 1350 km + 10 500 km + 580 km + 360 km + 400 km + 300 km + 350 km + 770 km + 2x500 km + 10 500 km + 1350 km + 300 km  …pluss sellele tuurid ja ekskursioonid juurde.

Ainuüksi lennumiilide eest tektiasin TerraPass’i kalkulaatori järgi umbes 2,6 tonni CO2. Et seda heastada, peaksin istutama 66 puud. Või maksma TerraPass’ile 37 dollarit, et nad istutaksid need puud minu eest.

Lennukites, bussides ja rongides pakuti ülepakendatud toite. See on nüüd huvitav jäätmevaba elustiili viljeleja eetiline küsimus, kuidas on kõige keskkonnasõbralikum sellistes olukordades käituda. Nimelt oli Austraalia zero waste kogukonnas arutelu, et kui näiteks bussireisile on komplektlõuna kaasa pakitud, siis selle vastu võtmisel me toetame pakendite tootmist ja prügistamist, aga sellest keeldumisel suure tõenäosusega lõpetab see ikkagi prügikastis, sest toode on ju reisijatele juba ära ostetud. Ühest õiget vastust ei leitudki.

prügi pakendid lendamine ülepakendamine plastik raiskamine

Peruus kasutatakse kilekotte kuidagi väga palju. Turul pakiti mango topelt kilekotti enne kui jõudsin märgata ja paluda jälle lahti pakkida. Supermarketites on ka suured kilekotid tasuta ja neid jagati ohtralt. Miks paari asja ostmiseks kulub 4 kilekotti… Kahju. supermarket peruu pakendid kilekotid ülepakendamine

Ja veepudeleid tarbisin ma reisi jooksul rohkem kui viimaste aastatega kokku. Nii umbkaudu tekitasin ma 20 pooleliitrist plastpudelit ja teise samapalju suuri pudeleid. Kaasas oli ka LifeStraw filtriga veepudel, aga kuna see oli täiesti uus, siis sellesse valatud veele tekkis tugev kummi-plastiku kõrvalmaitse juurde, mis ei olnud just kõige ahvatlevam. Pean selle pudeli kohta veel uurima, miks nii.


Keskkonnatemaatikast üldisemalt. Peruus on kõrbestumise probleem väga suur. Mõni kohalik, kellega sai ka sel teemal räägitud, ootavad lähiaastatel olukorra järsku halvenemist. Viimaste aastate kohta väideti: “Climate has gone crazy!” Põllumajandusega on aina raskem tegeleda liigse kuivuse tõttu ja inimesed kolivad massiliselt äärelinnadesse, kus majakestes pole neil ei vett ega elektrit. Linnades toit aina kallineb, sest põllumajandusega tegeletakse vähem, aga linnades vajadus toidu järele kasvab.

Olen küll olnud teadlik kõrbestumisest kui süvenevast globaalsest probleemist, aga näha ise oma silmaga sadade kilomeetrite viisi kuivanud jõesängikesi tihedalt küngaste vahel on päris kole. Peruu kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid ongi metsade liigne raie, kõrbestumine, õhu- ja veekogude reostus. Vihma sajab seal mägede piirkondades ikka liialt vähe. Laiuvad kiviklibukõrbed.

Peru desertification 4

Peru desertification 1

Peru desertification 2

Peru desertification 3

Prügimajandus on linnade vahel täitsa reguleerimata. Üks giid ütles, et võib-olla korra-paar aastas käiakse ja koristatakse. Igatahes mina märkasin igal pool maanteede ääres üksikuid pudeleid ja pakendeid vedelemas. Sel hetkel Peruus olles tundus see kuidagi kole, aga nüüd Tallinnas olles märkan ma ka siin igal pool prügi maas, eriti rongiga läbi linna sõites on näha, et terve raudtee äär on igasugust prügi konstantselt täis. Ei teagi, kas see on nüüd lume sulamisega seotud, et talvel lume all peidus olnud prügi on kõik valla enne koristamisi.

prügi peruus tee ääred maantee reostus plastik

prügi peruus tänavad maantee resotus

prügi peruus tee ääred maantee reostus

Peruu eri linnades on prügi kogumine erinev. On kohti, kus on väga eeskujulikult sorteerimiseks kastid olemas. Aga näiteks inkade pealinnas Cuscos prügikonteinereid ei olegi. Jäätmed kogutakse tänava nurkadele ja iga öö koristatakse ära. Igatahes linnades on tänavad üllatavalt puhtad. Tunne, et iga öö käiakse seal kõik üle. Ja muidugi positiivne on see, et kohalikud pea ei suitsetagi, ehk konisid ei vedele nii massiliselt maas nagu meil siin. Samuti kogutakse kokku plastikpudelid, kuigi neil puudub pandisüsteem. Inimeste motivatsiooniks on plastiku kokkuostu hind, mis on muide sama, mis nii USA-s kui ka Euroopas.

prügi peruus cusco

prügi sorteerimine prügikastid peruus

taara kogumine peruus plastik

Ja meil õnnestus näha üht vahvat prügiautot, mis panusast mängis kõvasti muusikat nagu jäätiseauto. Oma olemasolust märku andes, said inimesed oma prügi autosse ära viia. See muidugi pidavat olema eriline auto, mitte levinud prügi vedamise viis.

prügiauto peruu arequipa prügivedu


Ja lõppu mõned olustiku klõpsud ka.

ilu restoran peruu lima miraflores

ilu arequipa

ilu cusco inkade pealinn päikese kindlus

ilu laamad albacad peruu albaca

ilu machu picchu

ilu peruu 5 km 5000 m vulkaanid kiviklibu kõrb

ilu peruu hotell

ilu peruu indiaanlased

ilu peruu inka rail minek teekond machu picchu

ilu peruu juliaca vaesus tuc tuc

ilu peruu laama albaca

ilu peruu lause moto töö work moto

ilu peruu rahvatants

ilu peruu rand lima

ilu peruu ratsanikud

ilu peruu turg

ilu peruu tänavad vaesus

ilu peruu vaateplatvorm müüjad turg

ilu põllud peruu lilled kinoa herned mais

machu pichhu koer jungel džungel peruu

Kolmandik ostetud toidust visatakse prügikasti

Käisin täna Keskkonnaministeeriumis kuulamas uuringut selle kohta, kui palju ja miks tekib Eesti kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes toidujäätmeid.

Eestis tekib 93 000 tonni toidujäätmeid aastas. Kuidas sellised arvud võetakse? Vaadati jäätmetekitajate ja -käitlejate aruandeid, ankeetküsitlus 27 jakaubandusettevõttelt ja 10 hulgikaubandusettevõttelt. Lisaks viidi 11 poes läbi detailsem analüüs, kus intervjueeriti, vaadeldi ja ühe nädala jooksul ka kaaluti kõigi jäätmete kogused. Toiduainetööstustega viidi läbi 35 intervjuud.

Toiduraiskamise teema on meediapilti sattunud väga lihtsal põhjusel: Uue jäätmedirektiivi järgi peab aastal 2030 tekkima poole vähem toidujäätmeid võrreldes 2015 aastaga.

Esmapilgul tundub kuidagi suur ja lai teema koos suurte hoomamatute statistiliste numbritega. Võib tunduda, et see on kellegi teise lahendada. Kui tabad end mõttelt, et mis kodus üle aja läinud jogurt või mädaplekiga õun ikka loe kui suurtes tööstustes visatakse koppade viisi toitu ära, siis eksid suuresti.

Kogu Eesti toidujäätmetest kolm neljandikku (76%) tekib koduses majapidamises. Toiduainetööstuste osakaal on vaid 4%. Ülejäänu kadu on vahepealsetes tarneahelates.

Kõige šokeerivam on, et kolmandik ostetud toidust visatakse ilma seda tarbimata lihtsalt ära. Statistikat vaadates kulutab keskmine inimene toidule väga ümaralt 100 € kuus (3,05 € päevas). Kui keskmine neljaliikmeline pere jätaks selle kolmandiku prügikasti jõudvast toidust ostmata, siis hoiaks aastaga kokku 1600 eurot. Selle eest saaks juba midagi ilusat perele lubada. Lihtne lahendada! Pisikesed igapäevased valikud, kaunis summeerumine.

Suuremates poodides kantakse maha 128 kg toitu päevas, millest pool on puu- ja köögivili. Kogu toiduainetööstuste jäätmetest 79% tekib lihatööstustes.

Prantsusmaa suhtes näitasid Peeter Eek ja Harri Moora üles ettevaatlikkust sõnades, et millegi ära keelamine ja ole veel lahendus. See, et poed ei tohi toitu ära visata, ei takista veel mandariinil hallitama minna. Lihtsalt ta teekond võib lõppeda kasvõi näiteks töötajate koduteel olevates prügikonteinerites, sest kaupluse omasse ei tohi visata. Samuti on Prantsusmaa poed tunnistanud, et on nõus pigem juba seda trahvi maksma.


 

Lehekülg 1 - 41234