TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Kuhu pakendivaba elustiili põhimõtted kadusid?

Seda postitust on vaja lihtsalt minule endale, et natukene distsipliini enda eest hoolitsemise ja oma ümbruse korrashoiu kohta meelde tuletada.

Suvi on olnud meeletult kiire aeg. Mõned päevad tagasi, kui teistel läks jutt pakenditele, siis tabasin enda pihta lauset: “ega Kadri ei hooli vist nagu enam…”.

Hakkasin mõtlema, et kuidas nii. Ma ju ostan koju ikka värsket toitu oma tekstiilikottidesse ning kuivaineid hulgi lahtistest lettidest. Tõsi, kuigi ma ise koju ei ole pakendatud ega kiirtoitu ostnud, siis on suve ringisõitmiste spontaansus ajanud mind üle aastate jälle tarbima pudelivett, sööma ühekordsetelt nõudelt (kuigi enamjaolt on oma kahvel ja tass kotis) ning möödaminnes haarama mõtlematult seda, mida pakutakse. Pakendivaba elustiil on küll lihtne, aga siiski nõuab alati eeltööd ja oma käikude läbi mõtlemist. Väljas olles teistega ühiselt toimetades sulandun kuidagi tõesti kiiresti vanade tarbimisharjumuste juurde tagasi.

Leidsin arvutist oma augusti viimase turulkäigu kohta pildi. Tahan jälle kogu aeg nii. Ostukorv pakatab värskest, ei ühtegi töödeldud koostisosa. Biojäätmed lähevad köögilaua all elavatele ussidele mullaks ja pakendijäätmeid eriti ei tekigi.

 ostukorv pakendivaba plastivaba tervering tervikring tervislik looduslik värske

Tegin oma köögikapi lahti ja vaatasin kui palju head kraami mul seal on. Peaaegu kõik on ostetud kas ökopoodide lahtistest lettidest või otse hulgimüüjalt. Tuleb lihtsalt planeerida aega, et jälle idandada ja kokata.

 sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering lahtiselt kuivained

Sügis on suurepärane aeg, kus talunikel kõik valmib. Eile nägi mu kööginurgake välja selline.

sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering

Ma ei olegi ise pikalt poest ostnud suurt midagi peale värskete puu- ja köögiviljade, kui välja arvata paar pähklite ostu. Sõnastangi endale väljakutse, et septembris ostan poodidest vaid lahtiselt puuvilju ning aedvilju. Vaatan, kas kodune toidulaud püsib ka nii ikkagi piisavalt hõrgutav. Hetkel ei oskaks millestki puudust tunda.

Kookosõli ja mett on mul ka. Lisaks võtan Omega-3 ja magneesiumi. Viimast määrin ka õlina nahale.

 pakendivaba õlid tervislik

Tundub, et võiks asjalood olla nii SEPTEMBRIS:

  • Ei pakendatud toidule – ostan vaid lahtist ja värsket.
  • Ei piimatoodetele ja lihale – koju ma ise ei olegi neid ostnud alates novembrist, aga külas olles olen kala ja juustu küll söönud. Piimatooted jätaksin tegelikult kohe hea meelega täielikult menüüst välja. Üksi olles neid üldse ei tahagi. Nüüd nii ka väljaspool kodu.
  • Ei suhkrule ja kõigele, mis valget suhkrut sisaldab. Parema enesetunde nimel. Olen varasemalt teinud mitme kuu pikkuseid suhkruvabasid perioode ja mõnus on.
  • Ei ebasobilikule külakostile – just nii. Varem olen viisakusest ikka kõik vastu võtnud. Nüüd saadan uksel tagasi. Ei tasu isiklikult võtta. Võib-olla teen ka erandeid, aga endal ka uudishimu, mis nii saama hakkab.

ÜHESÕNAGA:

vali tervislik toit

Tahan jälle mõtestatud ja rahulikku kulgemisse. Juhuslikult tabatud pilt hommikujoogast Norras.

hommikujooga Norras

 

Piinlikult detailselt minu maikuu koguprügist

Rohkem kui aasta tagasi alustasin eksperimendiga olla mitu kuud täiesti ühekordsete plastpakendite vaba. Kuni sügiseni ei teinud ma erandeid. Sügisest muutusin paindlikumaks muutes oma tarbimist oma lähikondlastega jälle sarnasemaks. Jäätmevaba elustiili katsetused on jätnud siiski püsivalt jälje ning isegi kui ma nüüd enam nii rangelt ei mõtle, et peaks poodlemisel vältima ühekordset pakendit, siis on minu prügi teke küll märgatavalt vähenenud.

Ülevaate saamiseks kogusin ma ühele pildile absoluutselt kogu oma jäätmete tekke maikuus. Päris ühte klaaspurki see ei mahu nagu välismaistel zero waste blogijatel. Pildil on emotsiooniostudest kuni vältimatute piletiteni. Ma täitsa imestan kuidas teised suudavad 2 aasta prügi ühte purgikesse mahutada. Ma ise tegelikult väga kõrvalekalleteta joont ei suuda hoida, sest

  • Võtan kinke ja külakoste vastu
  • Imiteerin lähikondlastega koos olles nende ostuharjumusi
  • Olen hakanud tegema järeleandmisi

maikuu koguprürgi pakendivaba püüdlused vältimatu plastik pakendid

Pildil oleva jaotan kaheks:

  • mõttetu tarbimine, mida saab vältida
  • vajalik, millest ma ei ole hetkel veel nõus loobuma

Mõttetud ostud on näiteks 2 uut talupoe jäätist, mille uudishimust tahtsin ära proovida. Proovitud, enam ei osta neid. Ostsin ka leiba, mis oli tegelikult külalistele. Leib on asi, mille hea meelega menüüst välja jätan, aga vahel kui pakutakse siis ikkagi söön. Järgmiseks, metsast karulauku korjamast tulles ostsin 2 pakki india pähkleid pesto tegemiseks (retsept). Pähkleid eelistan osta hulgi otse maaletoojatelt, kõvasti vähem pakendit. Pildil on ka üks hamburgeri kile, mis sai ostetud Kalamaja päevadel vegan hoovikohvikust. Iga kuu just burgerit ei söö. Kokkuvõtteks, sellel pildil on pakendid, mis just tihti ei teki ja neid saan vältida.

pakendid

Järgmisel pildiseerial on tooted, mida tekib mul rutiinselt edaspidigi.

I pildil –> õlipudelid, hapendatud kapsa pakend, probiootikumide pakid. Olen aasta jooksul teinud erinevaid katseperioode, kus vaheldumisi söön ja ei söö probiootikume ja ma tunnen end märgatavalt paremini, kui söön neid igapäevaselt. Lisaks põhilisele, et saan tänu paremale seedimisele toidust rohkem toitaineid kätte, siis püsib ka kõht lamedam, energiatase kõrgem, tuju parem ja uni hea.

II pildil –> Igasugused sildid, kleepsud, tšekid, piletid, järjekorranumbrid ja pesu-sukkade-riiete-jalanõude ostuga kaasa tulevad vidinad.

III pildil –> mangoga kaasa tulev ümbris ja puuviljade sildid. Neid ümbriseid tekib muidugi palju rohkem kui siin pildil, aga osa mul kasutusel väikeste õrnade toodete transpordil.

pakendid II

Puu otsas valmis saanud puuviljad on lihtsalt nii head jamango avokaado valmis küpsed nende pehme pind kahjuks ei ela ilma kaitseta transporti üle. Kuigi minu kõige suurem pakendi tekke allikas on värsked mangod, siis ei soovi ma neist ikkagi loobuda.

 

Mis veel tekib, aga harva:

  • Suured hulgipakendid kuivainetele. Ühishange toidule.
  • Söögisooda ja äädika pakendid.
  • Vanast ajast jäänud kodupuhastustoodete pakendid.
  • Harva kosmeetikapakendid (ripsmetušš, kulmupliiatsi kork, palsamituutu). Hambahari.
  • Vitamiinide purgid (D-vita, omega-3)
  • Uute tarbeesemete pakendid, jalanõukarbid.
  • Ühekordsed nõud, kui ma pole end välja minekuks ette valmistanud või püüan sõpradega olles mitte väga nõudlikuna silma paista.
    kali oma purk oma nõu pakendiva ühekordse vaba tervering

Ühekordseid nõusid annab tegelikult väga hästi vältida. Kui olen palunud ükskõik kus jooki või sööki oma anumasse serveerida, olen alati poolehoidva teeninduse saanud. Pildil kodune meekali minu viimasel festivalil. Oma nõuga festivalile.

 

 

MIS VAREM TEKKIS, AGA NÜÜD OLEN ASENDANUD PAKENDIVABA VERSIOONIGA:

  • Jookide pudelid, tetrapakid  –> Joon põhiliselt vaid vett, värskelt pressitud või kodumahlasid, teed ja isetehtud smuutisid.
  • Pakendatud toit, näksid, kommid, magusad ampsud, jäätised –> need on minu menüüst kadunud, vaid väga harvade eranditega seltskonnas olles. Kuivained, pähklid ja supertoidud ostan mahedalt hulgi otse tuttavatelt maaletoojatelt või ostan lahtistest lettidest.
  • Rohelised salatid potis –> Tarbin vaid hooajaliselt. Tuttavate suvilast või oma aknalaualt.
  • Konservid –> Ema tehtud hoidised, leotatud kaunviljad ja idud. Metallkonserve väldin tegelikult juba aastaid tervislikel põhjustel: ühest söögikorrast saab üüratu koguse raskemetalle, mis iseseisvalt meie kehast ei välju bioakumuleeruvate omaduste tõttu. Seda õppisin Terviseametis analüüse tehes.
  • Kehahoolduses kasutan kodumaiseid tükiga kuivšampoone, isetehtud eeterlikke seepe ja puidust harja.
  • Tampoonid, sidemed –> leedianum
  • Rasedus – kondoomid, antibeebipillid –> sobivad persona monitorid, ise kasutan basaaltermomeetrit (täpsus kaks kohta pärast koma). Kehatemperatuuri kõikumine ütleb täpselt ära, mis päeval on võimalus rasestuda ning siis saab juba olukorrale loominguliselt läheneda. Mind mingis mõttes üllatab, et arstid neid tooteid ei tutvusta, aga teisest küljest andes naisele iseseisvad teadmised on raskem igasuguseid rutiinseid tooteid maha müüa. Apteegiäri…

Köögijäätmed viskan oma ussikasti. Saamislugu.

Mul köögis söögilaua all elavad ussid tekitavad paljudes suurt elevust. Näiteks nüüd jaanipäeval sugulastega trehvates, enne kui uuriti, mis mul elus toimub, küsiti, kuidas mu ussidel läheb. Oktoobris tegin endale ussikastid ja nüüd kevadel sain istutada maitsetaimed enda ussikeste toodetud mulda. Ussid söövad endasuuruse koguse toitu päevas. Seemnepakkide ostmise asemel pistsin tomatid mulda ja uued taimed juba õitsevad. Lisaks on mul aknalaual salatid ja erinevad maitsetaimed.

kuidas kasvatada tomateid tomat otse mulda ussikast kompost isetehtud tervering terviklik ringlus

kasvata ise maitsetaime aknalaual kompostmuld tomat basiilik

Põhiliselt ostan värsket puu- ja köögivilja ning söön nendest tehtud toite. Aeglane täisväärtuslik toit. Turult saab vähemate siltidega ja tšekkidevabalt.

värsked puuviljad köögiviljad tervislik tervering tervklik ringlus

tervering tevriklik ringlus puhas toit värske tervislik pakendivaba ise tehtud

Piltidel on mõned näited supertoitude pulbritest ja seemnetest tehtud magustoitudest, vegge raffaellodest, bataadi krõpsudest ja india pähkli maitserohelise võilevamäärdest. Ise tegemise rõõmud!

aa IMG_0842-tile

MIKS JÄNDAN PAKENDITE VÄLTIMISEGA:

  • Vältides värvikirevaid pakendeid, hoian ka oma tervist. Päris palju jama on menüüst kadunud.
  • Söön kvaliteetsemalt ja tean täpsemalt, mida suhu pistan.
  • Vähendan prügi teket. Pakendid, mis tekivad viin Pakendiringlusesse, kus need taaskasutatakse.
  • Ainult 1% kogu maailma plastikust kilekottidest töödeldakse ümber. Kasutan küll vanu põhiliselt teistelt jäänud kilekotte, aga ise uusi põhimõtte pärast ei võta juba aasta aega.
  • Pakendid on suur äri ja väga tihti on toidupakend kallim kui selle sisu. Tahan, et pakendit nähtaks kui väärtuslikku tooret, mitte prügi. Eesti võiks olla ümbertöötlemises esikohal. Meil on taaskasutusorganisatsioone rohkem kui meie elanikele otseselt vaja oleks. Olme prügist ei sorteerita mingeid kasulikke materjale välja. Kuid kõik, mis juba visatatakse avalikesse pakendikonteineritesse, sealt ei ladustata midagi niisama kuskile prügimäele. Liigiti väljasorteerimata materjal, mis kasulikku ümbertöötlusesse ei saadeta, lõpetab jäätmekütusena, mille kütteväärtus on 2 korda kõrgem kui põlevkivil. TASUB SORTEERIDA! Eestis kogutakse liigiti kuni veerand olmejäätmetest. Mitmes EU riigis aga lausa üle poole.
  • Eestis tekib 160 kg jäätmeid inimese kohta aastas, enamus pakendid.

LOE KINDLASTI:

 

Mis prügi veel võiks tekkida, mis jäi mul mainimata? Äkki oskan alternatiivi pakkuda.

Miks mitte osta apelsinimahla!

Kontsentreeritud ja kodus värskelt pressitud apelsinimahlal on suur vahe. Mina ise lõpetasin masstootmise apelsinimahla hindamise ja tervislikuks pidamise ära kui keemia loengus õppisime selle tegemise üksikasju.

Nüüd on aga luubi all ka selle eetilised ja sotsiaalsed aspektid ja lausa nii valusalt, et suurtootjate senise tootmisprotsessiga apelsinimahlade vastu kogutakse allkirju. Mõned faktid, miks:

  • Mahlatootjad maksavad kastitäie apelsinide (40,8 kg) eest talunikele umbes 2,6 eurot. Mahlakartelli makstud madalate hindade tõttu, mis tihti ei kata isegi tootmiskulusid, suureneb pidevalt maata istandusetööliste arv.
  • Sõna otseses mõttes igal Euroopa turul kontrollivad kolm-neli supermarketiketti 80–90 protsenti kogu toidu jaemüügist ning mõjutavad seeläbi otseselt või kaudselt kogu maailma töötajate tingimusi.
  • Apelsinid on üks kõige rohkem pestitsiide ehk keemilisi taimekaitsevahendeid kasutavaid kultuure. Pestitsiidide jaemüük on Brasiilias suur äri ning seda juhib käputäis rahvusvahelisi ettevõtteid. Kahjuks on Brasiilias müüdavad ja kasutatavad pestitsiidid iseäranis kahjulikud, paljud neist on teistes riikides keskkonnaga seotud põhjustel keelustatud. Brasiilia osakaal maailmas kaubeldavast külmutatud kontsentreeritud apelsinimahlast on üle 80%. Pestitsiidide turul on viimase kümnendi jooksul toimunud eriti kiire kasv: 190%.
  • Tsitrusviljade bakteriaalse nakkuse tulemusel kasutati massiliselt neonikotinoide sisaldavaid putukamürke, mida arvatakse olevat metsmesilaste ja kodumesilaste ohtu sattumise taga. Ainuüksi Brasiilia osariigis São Paulos asuvas maakonnas Rio Claros hävitati 2008.–2010. aastal teadaolevalt 10 000 mesilastaru.
  • Puuvilja korjatakse enamasti käsitsi. Töö on füüsiliselt raske, kehvalt tasustatud ja puudub õiguskaitse. Töötatakse ka nädalahetusel. Tööaega registreerivad kaardid näitasid, et mitu aastat järjest anti töötajatele tihti kuus vaid üks vaba päev.
  • Redelid, mida töötajad peaksid kasutama, ei sobi tööks, mis põhjustab tihti vigastusi ja õnnetusi.
  • Kemikaale pihustatakse tihti siis, kui töötajad põldudel saaki koristavad, mis tekitab allergilisi reaktsioone ja teisi terviseprobleeme. Kaitseriietust kas pole või on see ebapiisav.

Selleks, et heast apelsinimahlast saaks kasu mitte ainult eksportija või jaemüüja, vaid ka töölised, toeta petitsiooni Euroopa poekettidele, soovides õiglasemaid ja jätkusuutlikumaid tarneahelaid omatootena müüdavale apelsinimahlale. Allkirju on erinevates riikides kogutud üle 20000 ja soov on 10.aprilliks koguda 30000 allkirja.

Anna oma panus vaid kerge klikiga: http://supplychainge.org/teavituskampaania/ei-pigista-tuhjaks/

Loe ka raportit apelsinimahla toote- ja tarnehalest “Tühjaks pigistatud”: http://mondo.org.ee/wp-content/uploads/2015/10/SUPPLY-CHANGE-OJ-kokkuvõte.pdf

Loomulikult mahemärgisega ja õiglase kaubanduse sildiga puuviljamahlad on joodavad! 

Klaasist ja savist jogurtitopsid

Mõned kuud tagasi oli meil üks vestlus teemal, miks meil ei müüda jogurteid ilusates klaasist pokaalides nagu lääne pool.

Täna üle pika aja poes käies nägin, et meilgi on müügil prantsuse magustoite, mis on klaasist ja savist purkides. Valikus oli jogurteid, riisimagustoite ja lai valik panna cotta‘sid.

savist tops panna cotta klaaspurk jogurt plastikuvaba savitops korduvkasutatav

Uusi mõtteid on tore genereerida, aga kui need teostatud on, siis ei teagi kas pooldada või mitte.

Kui rääkisime klaasidest, siis mina pidasin silmas ikka korduvkasutust. Klaasist ja savist nõud on kohati väga ilusad, aga nad õigustavad end ära vaid siis kui neid tõesti kasutada.

Kui plastiku loodusesse sattumisel laguneb ta sadu pikki aastaid, siis klaas ja portselan ei kipu üldse lagunema. Nii, et tasub taldrikuid ja kruuse mitte lõhkuda.

Kui võrrelda plastiku ja savi/portselani ökoloogilist ja süsiniku jalajälge, siis nii mahu kui massi järgi on need plastikul nii 5-7 korda suuremad. Iva on aga selles, et selle 140 g jogurti ümber olev kruus kaalub 200 g. Palju suurema koguse jogurti saab serveerida vaid 10 g kaaluvas plastiktopsis. Ehk, kellele matemaatika ei meeldi, siis ökoloogiline jalajälg räägib tugevalt plastiku kasuks (kui veel arvestada juurde klaasi raskema massi tõttu transpordile kuluv lisa energia), seda aga muidugi juhul kui räägime ühekordsest kasutamisest.

Ma võin paarile topsile leida kasutust kodus, aga mitte rohkematele. Hea mõte nii jogurtit serveerida, aga suhteliselt nišitoode. Ja hind on ka ligi 10 korda kallim kui liitrises pakis jogurtit ostes.

IMG_0834-horz

Minu ideaalis käiksid need vastupidavad topsid, vahet polegi mis materjalist, tarbijalt jälle tootjale tagasi ja sinna läheb uus maitsev sisu sisse ja jälle tarbijani. Hetkel enamus tootjaid kasutatud topsi pole nõus täitma veel, vähemalt mitte toidu tegijad. Kas Sina tead, et JOIK kogub küünalde klaaspurgikesed tagasi ja sulatab sinna uue küünla. Tasub need purgid kokku koguda tagastamiseks ja pealegi saad siis uue küünla osta 30 senti odavamalt (vähemalt JOIK’i fb lehe järgi).

Seniks aga kuni klaaspurgikesed veel suuremas ringluses ei käi, siis tasub need hoida pisikeses ringluses kasvõi oma kodus.

purgid 2

Aastaks 2050 on meredes rohkem plastikut kui kala

Teisipäeval avaldati Maailma Majandusfoorumis raport plastiku majandusest, milles esitatud väited on pannud üle maailma suurel hulgal väljaandeid sellest kirjutama. Teen minagi väikese kokkuvõtte ühest maailma enim merd sõitnud naise Ellen MacArthuri uurimustööst.

  • Plastikpakendite ühekordse kasutamise tõttu umbes 95% materjali väärtusest (rahaliselt võib olla umbes 100 000 000 000 dollarit aastas) läheb raisku.
  • Aastaks 2050 võib kogu naftatööstusest moodustada 20% plasti tootmine (2014 a – 6%).
  • Aastal 2014 oli kalu meres 5 korda rohkem kui plastikut (massi järgi). Aastal 2050 võib plasti kogukaal meredes olla juba suurem kui kalade mass kokku.

Klõpsa ka graafikutele ja faktidele.

Õnneks need tuleviku väljavaated on arvutatud arvestades praeguste tarbimistrendide jätkumist.

Raport pakub välja lahenduse, kuidas plastik pärast kasutamist ringmajanduse abil jälle uueks väärtuslikuks toormeks muuta. Põhiline on, et koostööd teeksid kõik osapooled – kaubandusettevõtted, plastikpakendite tootjad ja tehased, nii kogumisega, sorteerimise kui ka töötlemisega seotud ettevõtted, linnad, poliitikakujundajad ja MTÜ-d.

Igal juhul ei ole ühte head lahendust, vaid iga pisikene pakendivähendamine iga toote ümber loeb. Ideaalis peaks ära kaotama täielikult PVC ja penoplasti, sest neid on raske taaskasutada.

Praeguste materjalide asemel oleks vaja luua uus, mida saaks kergesti nii ümber töödelda kui ka komposteerida. Hetkel kasutusel olevad biolagunevad kiled ei ole hea lahendus nende mitte täieliku kõdunemise ja kallima hinna tõttu. Igal juhul peaks prügi tekkimise välistama ja iga kasutusele võetud materjal käiks ringluses.

Zero waste is the lifestyle of the future for everybody pakendivaba terviklik ringlus tervikring prügivaba

Raportist jääb kõlama see, et ei ole kedagi suurt ja välist, kes meid plastikusse uppumast päästaks. Iga tarbija, iga tootja, iga teenusepakkuja peab võtma vastutuse.

Siinkohal tahan ma pilgu heita ka meie endi direktiividele:

  • A common EU target for recycling 65% of municipal waste by 2030;
  • A common EU target for recycling 75% of packaging waste by 2030;
  • A binding landfill target to reduce landfill to maximum of 10% of all waste by 2030;

Kes selle täidab ja kes vastutab?

On see mõni poliitiline organisatsioon? Või kaubandusettevõtte, kes üldse sellise pakendi laseb tellida, mille peab pärast ära viskama? Või tehas, kes on nõus plasti tootma? Või prügifirma, kes peaks tagajärgede likvideerimise enda peale võtma? Või iga tarbija poes, kes eelnevatele lülidele nende tegevuse jaoks raha annab?

sea-turtle-plastic-bag Hawaii bans plastic bag zero waste no plastic

France bans plastic bags 2016 zero waste plastic free

pilt 1


 

Vitamiinikuller

Mõtlesin, et katsetan läbi erinevaid toiduvõrgustikke.

Varasemalt olen kokku puutunud: Tagurpidi lavka ja ottidega, mis vahendavad kodumaiseid talutooteid. Äsja turule tulnud Naabri katsetan ära siis, kui kaubavalik natukene laieneb. Naabri puhul meeldib mulle see, et nende üks jagamispunkt on just minu kodust vaid väikese jalutustee kaugusel.

Värsketest puuviljadest ei suuda ma kunagi ära öelda. Seetõttu olen kõige maitsvama eksootika tarnija otsingutel. Mõtlesin juba nädalake tagasi katsetada sellist teenust nagu Vitamiinikuller. Kuna seal on alates 50 eurost transport tasuta, siis mõtlesingi, et mis saab kui tellikski endale kohe sellise koguse koju. Ma ei osanud tegelikult kastides ette kujutadagi kui mitu kilo see kokku teeb.

Samas ma teadsin, et minu juures on tulemas smuutipidu sõpradega. Seetõttu venitasingi hulgi puuviljade tellimusega, et kaks asja ühildada. Saan enda jaoks uut platvormi katsetada ja ei pea värsket poest tassima enne pidu.

Tunnike tagasi tõi kuller kastid koju. Kiire ja viisakas teenindus. Sellise koguse puuvilju sain 51 euro eest.

vitamiinikuller värske puuviljad eksootika terviklik ringlus tervikring vegan täistaimetoitlus tervis tervislik

Ma palusin tellimuse kätte saada 10-12 ajal, aga mulle helistati ette, et öelda, et neile saabub uus värske just lõuna ajal ja küsisid, kas toovad ikka 10-12 ajal või hoopis pärastlõunal ning saavad lisada ka kõige värskemalt saabunud apelsinid.

Mangod on söögiküpsed nagu lubatud. Avokaadod on veel kõvad, mis on suurepärane. Ma usun, et umbes samas värskusastmes jõuavad need poodi ka, aga seal need lihtsalt seisavad tükk aega enne kui mõni käsi need välja valib. Parem las need avokaadod “küpsevad” siis juba oma kodus. Kiivisid oli nii kõvemaid kui ka väga küpseid natukene lõhkiseid. Sama on hurmaadega. Mõne saab kohe suhu pista, mõni tahaks natuke seista. Selline kooslus on koju tellimise puhul kõige ideaalsem.

Kuna esimene tellimine, siis otsustasin kõik igaks juhuks väga täpselt üle ka kaaluda. Asjad olid väga ümardatult. Arvel täiskilod, aga sellised 50 g kõikumised olid okei. Kõige suurem oligi selles, et 200 g ananassi oli vähem, aga see-eest oli banaani rohkem kui paarisaja grammi eest üle võrreldes arvel olevaga. Aus diil. Jään rahule.

IMG_0705-tile

Lootsin saada kauba ilma üleliigse pakendamiseta. Puuviljad olidki lihtsalt kokku pandud. Suure banaanikasti põhjas oli suur banaanikile ja sinna oli lahtiselt teisi puuvilju peale pandud. Kokku tekkis mul selle tellimusega 2 puidust kasti, 2 papist kasti, natukene kartongi, hurmaa kasti põhjas olev plast, mango kileümbrised ja suur banaanikastikile. Sama palju prügi tegelikult tekib ka siis kui ma lahtiselt puuvilju valin. Ma lihtsalt ei tassi neid kaste ega põhjakilesid koju.

tervikring terviklik ringlus puuviljade prügi tellimine plastik pakendivaba

Mulle meeldib. Pärast pidu teen uue tellimuse, seekord siis endale maiustamiseks.