TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Piinlikult detailselt minu maikuu koguprügist

Rohkem kui aasta tagasi alustasin eksperimendiga olla mitu kuud täiesti ühekordsete plastpakendite vaba. Kuni sügiseni ei teinud ma erandeid. Sügisest muutusin paindlikumaks muutes oma tarbimist oma lähikondlastega jälle sarnasemaks. Jäätmevaba elustiili katsetused on jätnud siiski püsivalt jälje ning isegi kui ma nüüd enam nii rangelt ei mõtle, et peaks poodlemisel vältima ühekordset pakendit, siis on minu prügi teke küll märgatavalt vähenenud.

Ülevaate saamiseks kogusin ma ühele pildile absoluutselt kogu oma jäätmete tekke maikuus. Päris ühte klaaspurki see ei mahu nagu välismaistel zero waste blogijatel. Pildil on emotsiooniostudest kuni vältimatute piletiteni. Ma täitsa imestan kuidas teised suudavad 2 aasta prügi ühte purgikesse mahutada. Ma ise tegelikult väga kõrvalekalleteta joont ei suuda hoida, sest

  • Võtan kinke ja külakoste vastu
  • Imiteerin lähikondlastega koos olles nende ostuharjumusi
  • Olen hakanud tegema järeleandmisi

maikuu koguprürgi pakendivaba püüdlused vältimatu plastik pakendid

Pildil oleva jaotan kaheks:

  • mõttetu tarbimine, mida saab vältida
  • vajalik, millest ma ei ole hetkel veel nõus loobuma

Mõttetud ostud on näiteks 2 uut talupoe jäätist, mille uudishimust tahtsin ära proovida. Proovitud, enam ei osta neid. Ostsin ka leiba, mis oli tegelikult külalistele. Leib on asi, mille hea meelega menüüst välja jätan, aga vahel kui pakutakse siis ikkagi söön. Järgmiseks, metsast karulauku korjamast tulles ostsin 2 pakki india pähkleid pesto tegemiseks (retsept). Pähkleid eelistan osta hulgi otse maaletoojatelt, kõvasti vähem pakendit. Pildil on ka üks hamburgeri kile, mis sai ostetud Kalamaja päevadel vegan hoovikohvikust. Iga kuu just burgerit ei söö. Kokkuvõtteks, sellel pildil on pakendid, mis just tihti ei teki ja neid saan vältida.

pakendid

Järgmisel pildiseerial on tooted, mida tekib mul rutiinselt edaspidigi.

I pildil –> õlipudelid, hapendatud kapsa pakend, probiootikumide pakid. Olen aasta jooksul teinud erinevaid katseperioode, kus vaheldumisi söön ja ei söö probiootikume ja ma tunnen end märgatavalt paremini, kui söön neid igapäevaselt. Lisaks põhilisele, et saan tänu paremale seedimisele toidust rohkem toitaineid kätte, siis püsib ka kõht lamedam, energiatase kõrgem, tuju parem ja uni hea.

II pildil –> Igasugused sildid, kleepsud, tšekid, piletid, järjekorranumbrid ja pesu-sukkade-riiete-jalanõude ostuga kaasa tulevad vidinad.

III pildil –> mangoga kaasa tulev ümbris ja puuviljade sildid. Neid ümbriseid tekib muidugi palju rohkem kui siin pildil, aga osa mul kasutusel väikeste õrnade toodete transpordil.

pakendid II

Puu otsas valmis saanud puuviljad on lihtsalt nii head jamango avokaado valmis küpsed nende pehme pind kahjuks ei ela ilma kaitseta transporti üle. Kuigi minu kõige suurem pakendi tekke allikas on värsked mangod, siis ei soovi ma neist ikkagi loobuda.

 

Mis veel tekib, aga harva:

  • Suured hulgipakendid kuivainetele. Ühishange toidule.
  • Söögisooda ja äädika pakendid.
  • Vanast ajast jäänud kodupuhastustoodete pakendid.
  • Harva kosmeetikapakendid (ripsmetušš, kulmupliiatsi kork, palsamituutu). Hambahari.
  • Vitamiinide purgid (D-vita, omega-3)
  • Uute tarbeesemete pakendid, jalanõukarbid.
  • Ühekordsed nõud, kui ma pole end välja minekuks ette valmistanud või püüan sõpradega olles mitte väga nõudlikuna silma paista.
    kali oma purk oma nõu pakendiva ühekordse vaba tervering

Ühekordseid nõusid annab tegelikult väga hästi vältida. Kui olen palunud ükskõik kus jooki või sööki oma anumasse serveerida, olen alati poolehoidva teeninduse saanud. Pildil kodune meekali minu viimasel festivalil. Oma nõuga festivalile.

 

 

MIS VAREM TEKKIS, AGA NÜÜD OLEN ASENDANUD PAKENDIVABA VERSIOONIGA:

  • Jookide pudelid, tetrapakid  –> Joon põhiliselt vaid vett, värskelt pressitud või kodumahlasid, teed ja isetehtud smuutisid.
  • Pakendatud toit, näksid, kommid, magusad ampsud, jäätised –> need on minu menüüst kadunud, vaid väga harvade eranditega seltskonnas olles. Kuivained, pähklid ja supertoidud ostan mahedalt hulgi otse tuttavatelt maaletoojatelt või ostan lahtistest lettidest.
  • Rohelised salatid potis –> Tarbin vaid hooajaliselt. Tuttavate suvilast või oma aknalaualt.
  • Konservid –> Ema tehtud hoidised, leotatud kaunviljad ja idud. Metallkonserve väldin tegelikult juba aastaid tervislikel põhjustel: ühest söögikorrast saab üüratu koguse raskemetalle, mis iseseisvalt meie kehast ei välju bioakumuleeruvate omaduste tõttu. Seda õppisin Terviseametis analüüse tehes.
  • Kehahoolduses kasutan kodumaiseid tükiga kuivšampoone, isetehtud eeterlikke seepe ja puidust harja.
  • Tampoonid, sidemed –> leedianum
  • Rasedus – kondoomid, antibeebipillid –> sobivad persona monitorid, ise kasutan basaaltermomeetrit (täpsus kaks kohta pärast koma). Kehatemperatuuri kõikumine ütleb täpselt ära, mis päeval on võimalus rasestuda ning siis saab juba olukorrale loominguliselt läheneda. Mind mingis mõttes üllatab, et arstid neid tooteid ei tutvusta, aga teisest küljest andes naisele iseseisvad teadmised on raskem igasuguseid rutiinseid tooteid maha müüa. Apteegiäri…

Köögijäätmed viskan oma ussikasti. Saamislugu.

Mul köögis söögilaua all elavad ussid tekitavad paljudes suurt elevust. Näiteks nüüd jaanipäeval sugulastega trehvates, enne kui uuriti, mis mul elus toimub, küsiti, kuidas mu ussidel läheb. Oktoobris tegin endale ussikastid ja nüüd kevadel sain istutada maitsetaimed enda ussikeste toodetud mulda. Ussid söövad endasuuruse koguse toitu päevas. Seemnepakkide ostmise asemel pistsin tomatid mulda ja uued taimed juba õitsevad. Lisaks on mul aknalaual salatid ja erinevad maitsetaimed.

kuidas kasvatada tomateid tomat otse mulda ussikast kompost isetehtud tervering terviklik ringlus

kasvata ise maitsetaime aknalaual kompostmuld tomat basiilik

Põhiliselt ostan värsket puu- ja köögivilja ning söön nendest tehtud toite. Aeglane täisväärtuslik toit. Turult saab vähemate siltidega ja tšekkidevabalt.

värsked puuviljad köögiviljad tervislik tervering tervklik ringlus

tervering tevriklik ringlus puhas toit värske tervislik pakendivaba ise tehtud

Piltidel on mõned näited supertoitude pulbritest ja seemnetest tehtud magustoitudest, vegge raffaellodest, bataadi krõpsudest ja india pähkli maitserohelise võilevamäärdest. Ise tegemise rõõmud!

aa IMG_0842-tile

MIKS JÄNDAN PAKENDITE VÄLTIMISEGA:

  • Vältides värvikirevaid pakendeid, hoian ka oma tervist. Päris palju jama on menüüst kadunud.
  • Söön kvaliteetsemalt ja tean täpsemalt, mida suhu pistan.
  • Vähendan prügi teket. Pakendid, mis tekivad viin Pakendiringlusesse, kus need taaskasutatakse.
  • Ainult 1% kogu maailma plastikust kilekottidest töödeldakse ümber. Kasutan küll vanu põhiliselt teistelt jäänud kilekotte, aga ise uusi põhimõtte pärast ei võta juba aasta aega.
  • Pakendid on suur äri ja väga tihti on toidupakend kallim kui selle sisu. Tahan, et pakendit nähtaks kui väärtuslikku tooret, mitte prügi. Eesti võiks olla ümbertöötlemises esikohal. Meil on taaskasutusorganisatsioone rohkem kui meie elanikele otseselt vaja oleks. Olme prügist ei sorteerita mingeid kasulikke materjale välja. Kuid kõik, mis juba visatatakse avalikesse pakendikonteineritesse, sealt ei ladustata midagi niisama kuskile prügimäele. Liigiti väljasorteerimata materjal, mis kasulikku ümbertöötlusesse ei saadeta, lõpetab jäätmekütusena, mille kütteväärtus on 2 korda kõrgem kui põlevkivil. TASUB SORTEERIDA! Eestis kogutakse liigiti kuni veerand olmejäätmetest. Mitmes EU riigis aga lausa üle poole.
  • Eestis tekib 160 kg jäätmeid inimese kohta aastas, enamus pakendid.

LOE KINDLASTI:

 

Mis prügi veel võiks tekkida, mis jäi mul mainimata? Äkki oskan alternatiivi pakkuda.

Umbrohtu sööma

Eile õhtul sain telefoni kõne ja minuga taheti pahandada, et ma üldse enda tegemistest teistele teada ei anna. Samuti sain ma tänase päeva jooksul päris mitu kirja, mil küsiti, kuidas mul ikka seal metsas läks.

Annan siis endast Teile natukene rohkem märku. Sel ajal kui mulle helistati, olin karulaugu metsas Pärnumaal. Seal oli karulauku nii palju, et taimetark Mercedes Merimaa ütles, et kui ta jalutas seal 1 km mööda karulaugu välja edasi, isegi siis karulauku ei paistnud vähenevat. Mõne minutiga saime suured kotid karulauku pungil täis.

karulauk mets terviklik ringlus väetoit kevad võilillefestival

Karulauk terviklik ringlus võilillefestival pesto ise tehtud tervering terviklik ringlus

Terve selle nädalavahetuse veetsingi Kihlepa kandis umbrohu ja väetoitute kokaraamatu autori Mercedes Merimaa juures. Korjasime heinamaal nurmenukke, mäenõlvadelt nõgeseid ja loomulikult karulauku. Karulauku saime nii palju, et nende pesemine võttis vist vähemalt 3 tundi aega. Tegime seda päikese käes ja heas jutuhoos. Kõik karulauk leidis end pesto seest või hapendamiseks purgis. Mina ei teadnud, et karulauku saab hapendada täpselt nii nagu hapukapsastki. Nõgesed said koos kartuli ja sibulaga kotletiks.

kõrvenõges nõgesekotletid taimne tervislik tervering terviklik ringlus tervis väetoit umbrohutoit võilillefestival

Koju sõites tegime veelkord imelises karulaugu laanes peatuse ja enne ma magama ei saanud jääda kui pärast kella kahte olid pestod kõik valmis ja sügavkülma pandud. Lühidalt jagan retsepti ka. Blenderdan karulaugu koos oliiviõli, india pähklite, sidruni, soola ja pipraga. Nii lihtne ongi!

Karulauk terviklik ringlus pesto ise tehtud tervering terviklik ringlus isetehtud

Tänane hommikusöök oligi mul nõgesekotletid koos isetehtud karulaugu pestoga ning kõrvale laugu-nurmenuku, küüslauguvõrsete jm salat. Lõunaks sõin täpselt sama. Muide kõrvenõgese valk on kõige lähedasem liha omale ja selles on palju rauda. Nõges sisaldab C-vitamiini ligi poole rohkem kui must sõstar ning 2,5 korda rohkem kui sidrun. Karoteeni leidub nõgeses poole rohkem kui porgandis. Puhas Elu kõrvenõgesest

väetoit nõgesekotletid terviklik ringlus tervering tervikring puhas toit söö umbrohtu umbrohutoit

Oma fotokas märkasin eelmise nädala hommikusöökide pilte. Kes ütles, et hommikused võileivad ei ole kasulikud? Vasakul pildil minu suvilas murul söödud hommikuvõileib, enamuse noppisin otse kasvuhoonest. Eelmisel nädalal tegin pestot turult ostetud karulaugust. Idude usku olen ma endiselt. Idudest.

roheline umbrohi hommikusöök värske oma toit ise tehtud ise kasvatatud tervering tervikring terviklik ringlus

Umbrohutoitude kohta on lausa oma festival. Sellel nädalal toimuva Võilillefestivali teemadeks on päikesekuivatatud toit ja päikeseenergia. www.dandelionfest.ee

Metsades on külluses toitu. Lihtsalt mine ja korja! Kasemahla ja kuusevõrseid olen ka juba mõnuga saanud. Vaid linnas paistab olevat puudus ja piirangud. Looduses seda tunnet ei teki. Kevad on nii imeline aeg, mil kõik tärkab!

Miks mitte osta apelsinimahla!

Kontsentreeritud ja kodus värskelt pressitud apelsinimahlal on suur vahe. Mina ise lõpetasin masstootmise apelsinimahla hindamise ja tervislikuks pidamise ära kui keemia loengus õppisime selle tegemise üksikasju.

Nüüd on aga luubi all ka selle eetilised ja sotsiaalsed aspektid ja lausa nii valusalt, et suurtootjate senise tootmisprotsessiga apelsinimahlade vastu kogutakse allkirju. Mõned faktid, miks:

  • Mahlatootjad maksavad kastitäie apelsinide (40,8 kg) eest talunikele umbes 2,6 eurot. Mahlakartelli makstud madalate hindade tõttu, mis tihti ei kata isegi tootmiskulusid, suureneb pidevalt maata istandusetööliste arv.
  • Sõna otseses mõttes igal Euroopa turul kontrollivad kolm-neli supermarketiketti 80–90 protsenti kogu toidu jaemüügist ning mõjutavad seeläbi otseselt või kaudselt kogu maailma töötajate tingimusi.
  • Apelsinid on üks kõige rohkem pestitsiide ehk keemilisi taimekaitsevahendeid kasutavaid kultuure. Pestitsiidide jaemüük on Brasiilias suur äri ning seda juhib käputäis rahvusvahelisi ettevõtteid. Kahjuks on Brasiilias müüdavad ja kasutatavad pestitsiidid iseäranis kahjulikud, paljud neist on teistes riikides keskkonnaga seotud põhjustel keelustatud. Brasiilia osakaal maailmas kaubeldavast külmutatud kontsentreeritud apelsinimahlast on üle 80%. Pestitsiidide turul on viimase kümnendi jooksul toimunud eriti kiire kasv: 190%.
  • Tsitrusviljade bakteriaalse nakkuse tulemusel kasutati massiliselt neonikotinoide sisaldavaid putukamürke, mida arvatakse olevat metsmesilaste ja kodumesilaste ohtu sattumise taga. Ainuüksi Brasiilia osariigis São Paulos asuvas maakonnas Rio Claros hävitati 2008.–2010. aastal teadaolevalt 10 000 mesilastaru.
  • Puuvilja korjatakse enamasti käsitsi. Töö on füüsiliselt raske, kehvalt tasustatud ja puudub õiguskaitse. Töötatakse ka nädalahetusel. Tööaega registreerivad kaardid näitasid, et mitu aastat järjest anti töötajatele tihti kuus vaid üks vaba päev.
  • Redelid, mida töötajad peaksid kasutama, ei sobi tööks, mis põhjustab tihti vigastusi ja õnnetusi.
  • Kemikaale pihustatakse tihti siis, kui töötajad põldudel saaki koristavad, mis tekitab allergilisi reaktsioone ja teisi terviseprobleeme. Kaitseriietust kas pole või on see ebapiisav.

Selleks, et heast apelsinimahlast saaks kasu mitte ainult eksportija või jaemüüja, vaid ka töölised, toeta petitsiooni Euroopa poekettidele, soovides õiglasemaid ja jätkusuutlikumaid tarneahelaid omatootena müüdavale apelsinimahlale. Allkirju on erinevates riikides kogutud üle 20000 ja soov on 10.aprilliks koguda 30000 allkirja.

Anna oma panus vaid kerge klikiga: http://supplychainge.org/teavituskampaania/ei-pigista-tuhjaks/

Loe ka raportit apelsinimahla toote- ja tarnehalest “Tühjaks pigistatud”: http://mondo.org.ee/wp-content/uploads/2015/10/SUPPLY-CHANGE-OJ-kokkuvõte.pdf

Loomulikult mahemärgisega ja õiglase kaubanduse sildiga puuviljamahlad on joodavad! 

Korrutamise Jõud

Kord elas vana mees, kes käis igal hommikul ookeani rannikul. Ühel päeval pärast suurt tormi varajastel tundidel jalutas ta piki rannaäärt, mida katsid meritähed nii kaugele kui silm seletas. Mõne hetke pärast nägi ta kaldal väikest poissi. Kui vana mees jõudis poisile lähedale, siis ta nägi, et too iga sammu järel kummardus ja loopis midagi vette. Vana mees astus noorele poisile ligi ja ütles: “Kas ma tohin küsida, mida sa teed?”. 
Poisike peatus, vaatas üles ja vastas: “Ma loobin meritähti tagasi vette. Tõus on nad kaldale kandnud ja nad ei saa enam iseseisvalt tagasi vette. Kui päike kõrgele tõuseb, nad kuivavad ja surevad.” 
Vana mees imestas: “Siin on ju kümneid tuhandeid meritähti. Mis muutust suudad teha Sina?”
Poiss kummardus, haaras ühe meritähe ja aitas ta vette. Pärast hetke ta vastas: “See muutis seda meritähte.”
meritäht

Ei tasu mõelda, et miljonid inimesed nagunii pidevalt tarbivad, et mis mina ikka muudan. Ainult iga pisikene tegu loebki ja kokku summeerub suureks mõjuks.
  • Näiteks kui keerata hammaste pesemise ajaks kraan kinni, siis säästaks keskmine inimene eluaja jooksul umbes 550 000 liitrit vett. Sinu veearve, Sinu kodu. Teised tarbijad siinkohal ei loegi.
  • 90% pesu pesemisele kuluvast energiast läheb vee soojendamisele. Madalal temperatuuril pesu pesemine võib säästa 200g CO2 paiskamist atmosfääri (täpselt ei hoomagi kui palju see on). Lisaks, madalamal temperatuuril pesu pesemine hoiab kanga kauem ilusa ja värvid värskena. Nii huvitav, kuidas näiteks Hispaanias kasutatakse 85% pesukordadest alla 40°C kuumust ja Suurbritannias on sama näitaja ainult 4%. Kõik on lihtsalt meie harjumuses kinni.
  • Muru hooldamisele USA-s kulub iga nädal 1,2 triljonit liitrit vett – sellest piisaks, et kasta suvi läbi 30 miljonit hektarit mahepuuvilju. Mina isiklikult elaksin pigem puuvilja aias kui omaksin lagedat muru.
  • Kui ameeriklased paber-arvete asemel saaksid need elektrooniliselt, säästetaks aastas 18,5 miljonit puud. Kui American Telecom laoks virna need arved, mis juba on kliendi soovil elektroonsele üle viidud, siis oleks paberarvete virn 1,2 km kõrge.
  • Ja minulegi üllatuseks on eestlased ühed kõige rohkem ühekordseid kilekotte tarbivad. Maailmas võetakse kasutusele iga minut miljon uut kilekotti, millest taaskasutusse läheb vaid 1%.
Igasugune valik poes loeb. Iga ostuga me kas toetame midagi või jätame toetamata. Meile on raiskamine ja saastamine tehtud nii mugavaks ja märkamatuks, et tihti ei oskagi seda endale teadvustada.
Vältimaks tavapärase tarbimisega kaasaminemist, pean endale aeg-ajalt meelde tuletama lihtsaid säästva eluviisi tõdesid. Esitatud faktid pärinevadki antud raamatutest.

Isegi kui ma ei näe mingit kilepakendit enam mitte kunagi, siis see tegelikult ei kao päriselt. Asju ei saa ära visata, sest pole olemas sellist kohta nagu “ära”. Iga asi ikkagi jõuab kuskile. Loodetavasti läheb uuele kasutamise ringile, kas samal või muudetud kujul.

 

“Sometimes when I consider what tremendous consequences come from little things…
I am tempted to think… there are no little things.”  Bruce Barton

Väga piltlikud näited sõna otseses mõttes:

Riiete varjatud pool

Sattusin MTÜ Mondo korraldatud Humana T-särgi töötuppa, mille eesmärgiks oli läbi põneva käelise loomingu pöörata inimeste tähelepanu tekstiilitööstuse mõjudele.

Viimasel ajal on hakatud rohkem rääkima tekstiilivärvi kemikaalide otse jõkke laskmisest ja tööliste eluohtlikest töötingimustest (1000 hukkunut ühe päevaga ühes hoones). Olles vaadanud filmi “The true cost” ja “Moest väljas” tundub mulle, et keegi tegelikult ei oskagi öelda, kuidas täpsemalt värvid kanga sees meie nahka mõjutavad ja kui ulatuslikult värviline põhjavesi ökosüsteemi hävitab.

Ei tahaks väga koledaid pilte lisada, aga vahel on see emotsiooni kiskumine vajalik. Mulle ei mahu pähe, kuidas ei ole arenguriikides kohati ühtegi regulatsiooni ega seadust. Vala, mis mürki tahad, kuhu tahad ja palju tahad. Samuti puuduvad igasugused piirangud meie riietele (välja arvatud laste riided, millel on osade kemikaalide osas mingid piirangud).

hetivesi tekstiili reostus kemikaalid vees saaste arenguriikides textile waste water pollution

Visuaalses mõttes päris ilus loodus. Aga kui seda juua? Või selles ujunud kala süüa? Või sellega kastetud taime vilja süüa?

Tuleks võtta teadmiseks, et juba üks teksapaar sisaldab sadu erinevaid kemikaale ja isegi meie enda 100% puuvill välimuselt naturaalne voodilina umbes samapalju. Kahjuks (või õnneks) ei avalda tootjad infot. Isegi päritolumaid tegelikult mitte. Mitte kunagi ei ole selleks vaid üks riik, nagu sildilt näha. “Made in Italy” võib tähendada vaid viimase detaili kinnitamist või õmbluse lõpetamist märgitud riigis. 2/3 puuvillast tuleb ikka Hiinast, USAst, Indiast ja Pakistanist.

Siin on skeem kui keerukas, pikk ja globaalne on ühe voodilina tegemine.

TextileSupplyChainBedsheet

Mõned faktid, mis sain t-särgi värskendamise töötoast:

  • 1 kg puuvilla tootmiseks kulub 10 000 L vett, 200 g taimekaitsevahendeid ja 500 g väetist.
  • 25% maailma väetistest kasutatakse puuvilla tootmiseks.
  • Kui osta endale 1 uus T-särk, siis selle energiakulu on sama kui võtta kasutusse 30 teise ringi särki.
  • Uue fliispusa asemel võib sama energiahulgaga taaskasutada 50 kantud pusa.
  • veel fakte

Aga ega ausalt-öeldes jääb see teema ikka kuidagi väga kaugeks. Otseselt mõju ei näe ja riideid on ju nagunii vaja kogu aeg kanda kodust väljudes nii kultuuriliste normide kui ka külma ilma tõttu. Harjumus on oma pilk pöörata hoopis millelegi sellisele, nagu see järgnev pilt, ja mitte mõelda laiemalt – tegu-tagajärg seosele.

pilt 123

Kui arenguriikide teema ei puuduta, siis tervise seisukohast loeti küll sõnad peale, et kui kaltsuka riideid tasuks enne kandmist läbi pesta, siis poest ostetud riideid tasub vähemalt 4 korda läbi pesta enne kui neid vastu oma nahka panna. Kõige mürgisem on must värv. Puuvill, polüester, siid, lina – kõik need on algselt heledad. Mida tumedam värv, seda rohkem peab kemikaalidega töötlema. Sisse kantud ja korduvalt pestud särk on nahale sõbralikum. Lisaks, riideid pritsitakse mürkidega, et vältida hallitusi pikal teekonnal ühest maailmajaost teise.

Mulle endale ei ole väga kätte sattunud õiglasemaid ja keskkonnasõbralikemaid riideid. Siiski tasub silmad lahti hoida ja eelistada looduslikemaid kangaid. Fairtrade märgistuse saanud riideese on mahepõllumajanduse puuvillast, töölised on saanud ausa palga ning nende töötingimused on inimlikumad. Tootmisel kasutatakse vähem vett ja energiat ning elekter tuleb põhiliselt taastuvatest energiaallikatest. Lähemalt saab tingimustega tutvuda ühe õiglase särgi sildilt.

aus kaubandus tekstiil t-särk

fairtrade t-särk silt aus kaubandus tekstiil puuvill

Mõned pildid särgi värskendamise töötoast ka. Muide riideid annab 100% taaskasutada. Siiski jõuab Eestis igal aastal keskmiselt 5 pesumasinatäit riideid prügimäele iga inimese kohta.

humana tekstiil redesign t-shirt t-särk töötuba kangavärvid uuskasutus uus ring värskendus

Kummaline muidugi minu puhul see, et kuigi ma loen ja vaatan ja vahel šokeerin end, siis kannan ma ikka tumepunaseid teksaseid ja vikerkaare lillelisi pluuse. Riietega enda väljendamine on nii tugevalt sisse kodeeritud, et mõne dokumentaalfilmiga seda veel ei murra. Ja praegu kirjutades on mul seljas kiisudega fliis, mis laguneks metsa all kuni 1000 aastat (ikkagi plastist tehtud ju).

Õnneks on minu vabandus hetkel mu väljakutse endale, mille jooksul ma ei osta uusi asju, mis tähendab ka EI! uutele riietele.


Oma mõtete üles kirjutamine – kõigile

Täna oli mul inspireeriv vestlus inimesega, kes järjekordselt mainis seda vahvat Kaisi Kase töövihikut “Minu väga hea aasta”. Kuna see lihtne teos kõnetab ja aitab paljusid, siis on see jagamist väärt.

Capture 7

Pildil olev keskmine kalender-märkmik sai mulle 2013 a novembris kingitud. Ma ei ole kalendri inimene ega üldse mingite meeldetuletuste ega ajaplaneerijate kasutaja. Isegi ülikooli ajal mitte. Kõik eksamid ja kodutööd ja kohtumised ja kohustused püüan jätta meelde. Nii tean kogu aeg, mis mul toimub ja aju peab need meeles pidama. Ei teki olukorda, et oot-oot vaatan järele ja siis vastan sulle. Kuidas ma muidu saaksin oma mälu pidevalt rakes hoida ja treenida, kui ma seda rakes ei hoia, eks…

Õnneks mul see kalender tühjalt seisma ei jäänud. Juba enne aastavahetust jõudis minuni austraallanna CD (N21 koolitusprogrammist), mille nimi oli “How to have Your best Year yet”. Sealt jäi kõlama soovitus, et igal hommikul paned kirja 10 soovi. Järgmisel hommikul 10 soovi. Ja sellele järgneval hommikul uued 10 soovi. Tagasi ei vaata. Lihtsalt 10 unistust, mis sellel hommikul kõnetavad. Võivad olla täiesti uued, võivad korduda.

Mina hakkasin igal hommikul kirja panema 12 soovi, mis mõttesse tulid. 12 tükki, sest täpselt nii palju oli kalendermärkmikus ridu iga päeva jaoks. Ei mingit raiskamist ega tühja rida (naeran). Hakkasin ilusti 1. jaanuaril pihta. Vahele jäid mõned päevad ja sügise poole isegi terve nädal. Aga mis sellest. Vahva igal juhul.

Nüüd paar aastat hiljem seda üle lugedes tunduvad mõned asjad kuidagi nii ise-enesest mõistetavad. Ilma kirja panemata ei mäletakski, et see oli mul kunagi ju soov. Nüüd see lihtsalt on, ega oskagi selle üle rõõmustada või tänulik olla. Näiteks olin kunagi kirja pannud, et soovin vennale osta soolaleiva kingituseks diivani. Korra oli soov, tellitud, olemas, unustatud. Materiaalseid soove peab muidugi sealt märkmikust luubiga otsima. Tervet aastat saadavad ikka märksõnad küllus, armastus, vabadus. Mõne sündmuse õnnestumine või ärevust tekitava seiga edukas lõpetamine. Tagantjärele väga hea lugeda, kus olin siis ja kuhu olen nüüd jõudnud. Tänutunnet oi kui palju! Nüüdseks juba mitu märkmikku täis kirjutatud.

Capture 3

Palju ma ikka oskan soovida ja soove välja mõelda, kui need kogu aeg kipuvad täide minema. Jälle vaja uusi vallutusi. Kohe tuli ka vastus. Sõbranna postitas oma tänupurkidest: pisikesed kirjakesed igapäevastest hästi minekutest.

Kui mul päeva jooksul on tunne, et vau kui äge ja lausa väikese varba otsani olen rõõmu täis, siis kirjutan selle üles ja pistan purki. Inimestele ja sügavatele hetkedele olen kõige tänulikum. Ja alustamiseks ei ole vaja esimest jaanuarit. Praegune hetk on parim!

Kui peaks olema vastupidine tunne (varba ots ei ole rõõmus enam), on hea purk avada ja hakata lugema oma õnnestumistest. Sõbranna väitis, et nüüd aasta lõpus oma 2015 a suuuurt tänupurki (jep umbes 365 ilusat hetke) üle lugedes, naeris ta palju.

Capture 1

Huvitav on see, et sellest ajaveebist siin, ei ole mu soovide nimistus ühtegi märksõna. See blogi kuidagi sündis ise. Vastavalt inimestele ja vestlustele mu ümber. Kuidagi väga tasapisi üks samm korraga. Ilma eesmärgi ja taotluseta. Tänutunnet on selle blogiga seoses küll palju. Neid ellu tulnud inimesi, avastusi, arenguid, võimalusi, pakkumisi, pikki vestlusi ja paremaks inimeseks kasvamine.

Mälestusi suvest. Päikese käes ise enda ja oma mõtetega.

Capture 5

IMG_20150717_180234 u