TERVIKLIK RINGLUS

Looduslähedaselt täisväärtuslik elustiil ka linnas

Jätkan väljaspool ekraani

Minu blogi on jäänud vaikseks. Aga mitte mina. Olen paariaastase katsetusperioodi jooksul tohutult õppinud ja enda igapäevaseid harjumusi muutnud. Ma endiselt jätkan jäätmevaba elustiili harrastamist. Lihtsalt väljaspool arvutiekraani.

Praeguse postituse mõte on anda märku mõttekaaslastele, et minimalistlikku ja väheraiskavat elustiili on vägagi kasumlik endas juurutada, sest selles on nii palju küllust. Olen avatud aruteludele ja tõesti jätkan tarbimist nende põhimõtete järgi, mille olen siin blogis välja toonud. Olen käima lükanud pestavate panditopside süsteemi Topsiring, andnud oma elustiilist ja jätkusuutlikusest loenguid ning intervjuusid ning koolidesse sorteerimiseteemalised õppematerjalid koostanud. Nüüdsest on fookus uuel algatusel, mida on veel vara välja hõigata.

Loodan, et pilt minu tänahommikusest köögilauast inspireerib toitu valima otse talunikelt ning võimalikult värskelt ja ehedalt.

Pakendivaba zero waste Kadri Kaarna hommikulaud suvila värske nullkulu jäätmevaba plastikuvaba

 

Millise mõtteni poolteist aastat erinevaid katsetusi mind viis

jaatmevaba-elustiil-kadri-kaarna-tervering-tervikring-tervikelu-topsiring-prugivaba-terviklik-ringlus-pakendivaba

Tuletan seda lauset endale meelde iga kord kui millegi järele käe sirutan. Üks asi on see sõnastada. Teine seda ka päriselt järgida. Elame näeme.

Kokku olen teinud siia üle 120 postituse. Nende seas lahkan teadlikke perioode, kus olen olnud katse mõttes kas poevaba, ühekordse pakendivaba, plastivaba, suhkruvaba, lihavaba või kogu loomse vaba. Igast väljakutsest on päris palju harjumusi jäänud ka tänapäeva. Jätkan! Ja tänan!

Prügivaba elustiili pole olemas

Zero Waste ehk jäätmevaba liikumine on maailmas väga populaarseks muutunud ja seda sõnapaari otsingusse toksides tuleb videoid, õpetusi, ajaraamatuid ja artikleid lõputult. Ja kui juba räägitakse palju, siis on hulganisti ka neid, kes oponeerivad ja maha teevad. Toon välja põhilised, mida jäätmevaba elustiili viljelejatele ette heidetakse ja vastuseks endapoolse arvamuse.

“Ükski ost ei ole tegelikult jäätmevaba. Võib olla vähesema jäätmetekkega valik või ilma kodus tekkivate jäätmeteta. Kogu tootmistsüklit vaadates, kasutatakse mingis lülis ikka pakendit.”

Täitsa tõsilause, kui vaatame üldpilti ja tootmisahela mõju. Võtame näiteks lahtise leti kuivained. Riis, jahu, kuivatatud puuviljad ja kikerherned valatakse sinna tihti 10 kuni 25 kg kottidest. Kui lähen oma purgikese või kotikesega sinna, siis ühekorra pakendit ei teki mulle koju, aga müügikoht on suurt kotti ikka kasutanud. Mida ma aga võin väita, et nende 200g, 0,5 kg ja 1 kg pakikeste, olgu selleks siis kohv, tatar või maisihelves, eelnev pakend on ka olnud suure tõenäosusega mõni suurem pakend, mida on kasutatud hulgitranspordil pakendamiskohta. Ja isegi kui ei ole, siis üks suur 20 kg kott on ikka kokku vähem pakendit kui 20 või 40 eraldi ühekorrapakikest. Tasub ikka osta pähkleid mitmekilostest kottidest koju, kui selle asemel mitmeid pisemaid kilepakendeid tarbida. Veel üks näide on banaan ja ükskõik, mis puuvili ning juurvili. Need jõuavad meile turule ja poodidesse kastides, mis enam tagasi ei rända. Jääb vaid loota, et keegi neid korduvkasutab ja kohe või seejärel need korrektselt ümbertöötlemisse saadab.

“Pööratakse tähelepanu vaid ühekorra pakendi vältimisele, aga mitte toote enda keskkonna jalajäljele. Näiteks juustul ja lihal on väga suur negatiivne mõju ning nende tootmisel tohutult palju ressursside raiskamist, aga neid lihaletist enda purgi sisse küsides oleks tegu justnagu eetilise ostuga.”

Väga õigustatud rünnak ning nõustun igati, et tasub kogu suurt üldpilti vaadata. See läheb samasse kategooriasse, et ühte paberilehekest üritan kokku hoida, aga siis vuran bensuautoga mööda Eestit ringi. Kui mõtlema hakata, siis inimestena oleme kõik vahel ikka ajuvabalt ebaloogilised. Ise paneme endale reeglid ja piirid, et nii tohib ja siis olen hea ning teistmoodi ei tee ja kui teen siis paha. Veganluse teema on aga liialt üles puhutud ja siinkohal pikalt ei peatukski. Kuigi minu tutvusringkonnas käib tegelikult keskkonnahoid ja veganlus kuidagi väga tihedalt käsikäes. Hoolimine ja oma ninaesisest kaugemale vaatamine ning seoste loomine on neil mõlemal.

Teise suure näitena on riided. Tekstiilitööstus on maailmas teisel kohal hävitava keskkonnamõju poolest kohe peale energiasektorit. Võin ju mõelda, et värvikemikaale jõkke lasta on rangelt lubamatu ning samas maksan oma enda rahaga riideid ostes neil selle kinni ja sümboolselt kiidan takka. Mul on vaid üksikud riided, mis on mahepõllumajanduse puuvillast (ilma pestitsiidideta kasvatatud) ja naturaalsete värvidega töödeldud. Nende hind on kahjuks oluliselt kallim ning seetõttu laiutavad mu riidekapis masstarbekaubad. Näiteks hiljuti ostsin valge kleidi sertifitseeritud mahetoodangust hinnaga 199 eurot, kuigi kuskilt kiirmoeketist saaks sarnase stiiliga hinnaklassis 19 eurot.

“Suured pakendid suurendavad toidu raiskamist. Ostetakse korraga liiga palju, mida ära ei tarbita.”

Kuidas kellelgi. Läbimõtlemine, planeerimine ja ettenägelikkus ei tohi ära kaduda. Millegipärast usun, et kodus toiduraiskamist esineb rohkem nendel, kes ei mõtle jäätmevaba elustiili põhimõtetele.


Ma tunnistan, et olen ise ennatlikult ja võib öelda, et isegi valesti, kasutanud elustiili kirjeldamiseks väljendeid nagu jäätmevaba, plastivaba, prügivaba, ühekorra pakendi vaba. Seda minu igapäeva tarbimine tegelikult ei ole. Enda elustiili kohta julgen ausalt kasutada väljendeid:

  • TEADLIKUM TARBIMINE, sest mõtlen ostud läbi ning valin võimalusel alati tervislikuma variandi. Minule tervislik on pea alati ka loodusele sõbralikum.
  • MINIMALISTLIK TARBIMINE – ostan ja kasutan nii vähe kui võimalik. Kuigi elustiilis standardeid tegelikult alla ei lase.
  • VÕIMALIKULT VÄHESE ÜHEKORRA PAKENDIGA TARBIMINE – kodu prügikasti jõuab tõesti väga vähe. Isegi bioämbrit ei vii enam välja, töötlen biojäätmed koduköögis spetsiaalsetes kompostikastides ümber ja kasutan mulda potiaianduses või viin suvilasse.

Septembris käisin toidupoes vaid paaril korral

Viimase pooleteise kuu jooksul olen väga täpselt jälginud, mida ja kuidas ma tarbin. Kõik koju saabuva ja jäätmevabast elustiilist kõrvalekalduva olen ausalt pildistanud.

Eesmärgiks oli olla 1 kuu vältel täielikult

  • Ühekordse pakendivaba
  • Liha- ja piimavaba – kodus õnnestus, aga käisin väljas söömas, kus alati ei olnud kõikides koostisosades kindel. Ja kala söön veel endiselt väga hea isuga.
  • Valge suhkru vaba – magusahammas ihkab veel õnneks vaid mett ja puuvilja.

Siin on minu kogu toidukraam, mis mulle kuu aja jooksul koju jõudis. Palju värsket on vanemate suvilast. Kodus kappides oli kuivaineid ka veel piisavalt. Loomulikult olen ma selle aja jooksul käinud ka väljas ning külas söömas.

pakendivaba-jaatmevaba-ostud-tervering-terviklik-ringlus-plastivaba-plastiku-vaba-keskkonnahoid

Minu tüüpiline külmkapp näeb välja midagi sellist:

kulmkapp-varske-tervislik

Minu tüüpiline kokkamine on peaaegu alati väga selle sarnane. Kogu aeg on mul kööginurgas idandid hakkamas (pildil purkides tatar ja mungoad).

tervislik-kokkamine-jaatmevaba-plastivaba-salat-prugivaba-tervering-terviklik-ringlus-tervikring

Ja ma lihtsalt ei saa jagamata jätta septembri lõpus suvilas tehtud pilti. Tegin mõnusa tiiru marjapõõsastes. Sõin muuhulgas ka veel kuumaasikaid. Hommikune juba karge kuid lummavalt värske sügisõhk, marjad küll maitsevaesemad kui südasuvel, aga puhas rõõm sõrmekestega lehtede vahelt punetavat marja suhu pistes. Tunnustage aiapidajaid! Tänud, emme!

vaarikad-septembrikuus

Ja kõige ägedam on see, et otseselt ei pea keskkonnasõbralikuks ja väiksema prügitekkega toitumiseks millestki loobuma. TULEB LIHTSALT ASENDADA VEELGI PAREMA TOOTEGA. Isegi sellised näksid nagu Snickers ja Bounty on saadaval lahtiselt (Biomenu müügikohtades Ülemiste keskuses ja sadama lähedal Lootsi 8). Suussulavalt mõnusad, mahepõllumajandusest koostisosadega ja toorelt valmistatud (ei ole läbi kuumutatud). Maitseelamus ja ka tervisele suhteliselt hea.

tervislik-naks-pakendivaba-sokolaad-tervering-terviklik-ringlus-tervikring

Milles on mul veel tublisti arenguruumi

Allolevat nimekirja võib nimetada minu apsakateks või siis minu harjumused, mis lahutavad mind prügivabast elustiilist. Piltidel on näited septembrist ja oktoobrist.

1. Vahel satun sündmustele, kus tarbin nii nagu teised, näiteks seminaridel ja koolitustel. Kaubamärgiga Snickersit põhimõtte pärast ikka ei puutunud (ka tervise huvides loomulikult). Aga teed ja veed lähevad küll peale.

konverentsi-sool-toitlustus

Väldin ühekordseid nõusid võimalusel nagu tuld ning õnneks olen suutnud endale tekitada harjumuse oma termost või topsi kaasas kanda.

oma-tass-kruus-tops-kaasa-festivalile-konverentsile-topsiring-pestav-tops-korduvkasutus-tervering-tervikring-terviklik-ringlus

2. Ma ei oska alati öelda: “Tellin värskelt pressitud mahla ja ilma kõrreta, palun.” Septembrikuus kasutasin ära vähemalt ühe kõrre, mida mäletan.

3. Külas ja seminaridel olles kasutan teepakikesi. Kodus tarbin enamasti vaid koduaia “muruteed” või lahtist teed.

4. Tahan proovida uusi põnevaid tooteid. Vitamiinismuuti võtsin filmiõhtul vastu ja kombucha jooki tahtsin lihtsalt maitsta ja seetõttu ostsin. Need ongi ainsad kaks ühekordses pakendis, mida septembrikuus nii tarbisin. Muidugi proovin ka toite, millest teised mulle ampsu pakuvad, mis paraku on enamus ühekordses pakendis.

jah

5. Võtan vastu külakoste.

toit

6. Soetan uut tehnikat. Septembris uus telefon ja rüperaal. Lohutuseks ütlen, et mul on elu jooksul alles kolmas arvuti, mis teenib loodetavasti tubli mitu aastat. Samuti eelmine mobiil oli mul seitse, just nimelt SEITSE aastat. Vana hea Nokia nuputelefon, milles olid mul pildid sees ülikooli algusaastast. Äge! Huvitav kas praegune nutitelefon peab ka mul seitse aastat vastu….

Jummelukesekene, kui palju ühekordseid pakendeid! Kas tõesti on iga kile ja karp hädavajalik ning asendamatu! Ajab vihale. Rõve!

uus-kodutehnika-elektroonika-ulepakendamine-tervering-terviklik-ringlus

7. Tarbin toidulisandeid.

toidulisandid

8. Ostsin liimi, sest üks õhtu tantsisin liialt hoogsalt ja kingad lagunesid jala ümbert laiali. Parandamine on ikka parem kui uute ostmine. Aga kahjuks, kuna viimasel ajal tantsin õhtuti ligi 3 tundi, siis need samad kingad lagunesid kolmest järgmisest kohast ka selle nädala jooksul ära. Pean ikka uued tellima.

liim-kingad

Iga ost muudab

Ei pea taga ajama täiust, aga iga pisemgi tegu, mille teeme või tegemata jätame, on tagajärjega! Mina ise olen oma pooleteise aastase elustiili muutuste jadaga kindlasti enda elukvaliteeti täisväärtuslikumaks teinud, palju jama ning üleliigset ära jätnud ning valin võimalusel selle, millel on tõeliselt väärtus. Vähemalt püüan nii. Ja täna kindlasti rohkem kui paar aastat tagasi.

Rõõmu ja Päikest!

Kuhu pakendivaba elustiili põhimõtted kadusid?

Seda postitust on vaja lihtsalt minule endale, et natukene distsipliini enda eest hoolitsemise ja oma ümbruse korrashoiu kohta meelde tuletada.

Suvi on olnud meeletult kiire aeg. Mõned päevad tagasi, kui teistel läks jutt pakenditele, siis tabasin enda pihta lauset: “ega Kadri ei hooli vist nagu enam…”.

Hakkasin mõtlema, et kuidas nii. Ma ju ostan koju ikka värsket toitu oma tekstiilikottidesse ning kuivaineid hulgi lahtistest lettidest. Tõsi, kuigi ma ise koju ei ole pakendatud ega kiirtoitu ostnud, siis on suve ringisõitmiste spontaansus ajanud mind üle aastate jälle tarbima pudelivett, sööma ühekordsetelt nõudelt (kuigi enamjaolt on oma kahvel ja tass kotis) ning möödaminnes haarama mõtlematult seda, mida pakutakse. Pakendivaba elustiil on küll lihtne, aga siiski nõuab alati eeltööd ja oma käikude läbi mõtlemist. Väljas olles teistega ühiselt toimetades sulandun kuidagi tõesti kiiresti vanade tarbimisharjumuste juurde tagasi.

Leidsin arvutist oma augusti viimase turulkäigu kohta pildi. Tahan jälle kogu aeg nii. Ostukorv pakatab värskest, ei ühtegi töödeldud koostisosa. Biojäätmed lähevad köögilaua all elavatele ussidele mullaks ja pakendijäätmeid eriti ei tekigi.

 ostukorv pakendivaba plastivaba tervering tervikring tervislik looduslik värske

Tegin oma köögikapi lahti ja vaatasin kui palju head kraami mul seal on. Peaaegu kõik on ostetud kas ökopoodide lahtistest lettidest või otse hulgimüüjalt. Tuleb lihtsalt planeerida aega, et jälle idandada ja kokata.

 sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering lahtiselt kuivained

Sügis on suurepärane aeg, kus talunikel kõik valmib. Eile nägi mu kööginurgake välja selline.

sügis värske otse suvilast plastivaba pakendivaba jäätmevaba tervikring tervering

Ma ei olegi ise pikalt poest ostnud suurt midagi peale värskete puu- ja köögiviljade, kui välja arvata paar pähklite ostu. Sõnastangi endale väljakutse, et septembris ostan poodidest vaid lahtiselt puuvilju ning aedvilju. Vaatan, kas kodune toidulaud püsib ka nii ikkagi piisavalt hõrgutav. Hetkel ei oskaks millestki puudust tunda.

Kookosõli ja mett on mul ka. Lisaks võtan Omega-3 ja magneesiumi. Viimast määrin ka õlina nahale.

 pakendivaba õlid tervislik

Tundub, et võiks asjalood olla nii SEPTEMBRIS:

  • Ei pakendatud toidule – ostan vaid lahtist ja värsket.
  • Ei piimatoodetele ja lihale – koju ma ise ei olegi neid ostnud alates novembrist, aga külas olles olen kala ja juustu küll söönud. Piimatooted jätaksin tegelikult kohe hea meelega täielikult menüüst välja. Üksi olles neid üldse ei tahagi. Nüüd nii ka väljaspool kodu.
  • Ei suhkrule ja kõigele, mis valget suhkrut sisaldab. Parema enesetunde nimel. Olen varasemalt teinud mitme kuu pikkuseid suhkruvabasid perioode ja mõnus on.
  • Ei ebasobilikule külakostile – just nii. Varem olen viisakusest ikka kõik vastu võtnud. Nüüd saadan uksel tagasi. Ei tasu isiklikult võtta. Võib-olla teen ka erandeid, aga endal ka uudishimu, mis nii saama hakkab.

ÜHESÕNAGA:

vali tervislik toit

Tahan jälle mõtestatud ja rahulikku kulgemisse. Juhuslikult tabatud pilt hommikujoogast Norras.

hommikujooga Norras

 

Ühekordsed joogitopsid avalikel üritustel hääbuvad

Meie uus algatus pistab vaikselt ninaotsa välja.

Topsiringi tiimituumik on võtnud enda missiooniks avalike ürituste jäätmeteket oluliselt vähendada. Esimesena on fookuses põhiline prügi tekitaja ehk ühekordsed joogitopsid, mis võivad moodustada festivali prügi kogumahust lausa 2/3.

Ühekordsed joogitopsid prügi teke festivalid avalikud üritused topsiring prügi vähendama prügivaba jäätmevaba roheline öko keskkonnasõbralik

Kõige lihtsam on loobuda ühekordsest topsist ja enda jooginõu kaasa võtta. See ära loputada ja uuesti täita lasta. Kui festivalil on 1000 külastajat ning igaüks joob terve päeva jooksul 5 korda midagi joodavat, siis jääb selliselt käitudes lausa 5000 ühekordset topsi prügisse viskamata.

Paraku ei ole festivalidel veevärk alati mugavalt kättesaadav. Lisaks võib mõnele tunduda enda tassi kaasas vedamine tüütu. Seetõttu on veelgi lihtsam süsteem loodud.

Ostes joogi saad selle juba korralikus kvaliteetses pestavas topsis. Pärast kasutamist saad topsi tagastada. See pestakse tööstuslikus tunnelpesumasinas 90 kraadi juures ning rändab uuele üritusele.

Et motiveerida külastajaid topse ringluses hoidma on topsi kasutamise eest vaja välja käia pant 2 või 3 eurot. Selle saab aga täies mahus topsi tagastades jälle tagasi. Nii on topsi kasutamine külastajale tasuta.

Loomulikult on teretulnud topsi endale jätmine ja edaspidigi kasutamine. Peaasi, et ühekordsed topsid jääksid puutumata. Järgmisel aastal saab juba väga mitmetel festivalidel nautida veini pokaalist ning kohvi tassist. Lisaks hoida karastavat jooki käes stabiilses topsis, mis ei kortsu käes katki.

Pildil pilootprojekti topside valim. See täieneb järgmiseks aastaks veelgi. Täname eesti kunstnikke Okeikot, Arabellat ehk Ave Teedet, Eero Alevit ja Kristi Tammingut vahvate disainide eest! 

Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid öko roheline jäätmevähendamine prügivaba

Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

jäätis pestavas topsis Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

akrojooga Topsiringi topsid Topsiring ringlustopsid festival puhkus keskkonnahoid joogafestival 2016 Haapsalu

Üleeile tulime Haapsalu joogafestivalilt.

Ülehomme lähme Viljandi folgile.

Meid ootavad pärast seda Põlva Intsikurmu festival ja seejärel kohe Paide Arvamusfestival.

Meie Topsiringi telgi lähedusest leiate alati ülisuured lebopadjad, mis lisaks istmiku puhkamiseks on vahva ka kukerpallitamiseks. Ja mitte ainult lastele. Oluline on mainida, et need kaunid ja ülimõnnad padjad on tehtud tekstiilijäätmetest (isegi niit on tootmisjääk) ning need on kokku õmmelnud Viljandi erivajadustega inimesed.

Topsiringi lebopadi Topsiring ringlustopsid gestival puhkus keskkonnahoid

 

PUHTAMA LOODUSE TERVISEKS!

topsiring.ee

Piinlikult detailselt minu maikuu koguprügist

Rohkem kui aasta tagasi alustasin eksperimendiga olla mitu kuud täiesti ühekordsete plastpakendite vaba. Kuni sügiseni ei teinud ma erandeid. Sügisest muutusin paindlikumaks muutes oma tarbimist oma lähikondlastega jälle sarnasemaks. Jäätmevaba elustiili katsetused on jätnud siiski püsivalt jälje ning isegi kui ma nüüd enam nii rangelt ei mõtle, et peaks poodlemisel vältima ühekordset pakendit, siis on minu prügi teke küll märgatavalt vähenenud.

Ülevaate saamiseks kogusin ma ühele pildile absoluutselt kogu oma jäätmete tekke maikuus. Päris ühte klaaspurki see ei mahu nagu välismaistel zero waste blogijatel. Pildil on emotsiooniostudest kuni vältimatute piletiteni. Ma täitsa imestan kuidas teised suudavad 2 aasta prügi ühte purgikesse mahutada. Ma ise tegelikult väga kõrvalekalleteta joont ei suuda hoida, sest

  • Võtan kinke ja külakoste vastu
  • Imiteerin lähikondlastega koos olles nende ostuharjumusi
  • Olen hakanud tegema järeleandmisi

maikuu koguprürgi pakendivaba püüdlused vältimatu plastik pakendid

Pildil oleva jaotan kaheks:

  • mõttetu tarbimine, mida saab vältida
  • vajalik, millest ma ei ole hetkel veel nõus loobuma

Mõttetud ostud on näiteks 2 uut talupoe jäätist, mille uudishimust tahtsin ära proovida. Proovitud, enam ei osta neid. Ostsin ka leiba, mis oli tegelikult külalistele. Leib on asi, mille hea meelega menüüst välja jätan, aga vahel kui pakutakse siis ikkagi söön. Järgmiseks, metsast karulauku korjamast tulles ostsin 2 pakki india pähkleid pesto tegemiseks (retsept). Pähkleid eelistan osta hulgi otse maaletoojatelt, kõvasti vähem pakendit. Pildil on ka üks hamburgeri kile, mis sai ostetud Kalamaja päevadel vegan hoovikohvikust. Iga kuu just burgerit ei söö. Kokkuvõtteks, sellel pildil on pakendid, mis just tihti ei teki ja neid saan vältida.

pakendid

Järgmisel pildiseerial on tooted, mida tekib mul rutiinselt edaspidigi.

I pildil –> õlipudelid, hapendatud kapsa pakend, probiootikumide pakid. Olen aasta jooksul teinud erinevaid katseperioode, kus vaheldumisi söön ja ei söö probiootikume ja ma tunnen end märgatavalt paremini, kui söön neid igapäevaselt. Lisaks põhilisele, et saan tänu paremale seedimisele toidust rohkem toitaineid kätte, siis püsib ka kõht lamedam, energiatase kõrgem, tuju parem ja uni hea.

II pildil –> Igasugused sildid, kleepsud, tšekid, piletid, järjekorranumbrid ja pesu-sukkade-riiete-jalanõude ostuga kaasa tulevad vidinad.

III pildil –> mangoga kaasa tulev ümbris ja puuviljade sildid. Neid ümbriseid tekib muidugi palju rohkem kui siin pildil, aga osa mul kasutusel väikeste õrnade toodete transpordil.

pakendid II

Puu otsas valmis saanud puuviljad on lihtsalt nii head jamango avokaado valmis küpsed nende pehme pind kahjuks ei ela ilma kaitseta transporti üle. Kuigi minu kõige suurem pakendi tekke allikas on värsked mangod, siis ei soovi ma neist ikkagi loobuda.

 

Mis veel tekib, aga harva:

  • Suured hulgipakendid kuivainetele. Ühishange toidule.
  • Söögisooda ja äädika pakendid.
  • Vanast ajast jäänud kodupuhastustoodete pakendid.
  • Harva kosmeetikapakendid (ripsmetušš, kulmupliiatsi kork, palsamituutu). Hambahari.
  • Vitamiinide purgid (D-vita, omega-3)
  • Uute tarbeesemete pakendid, jalanõukarbid.
  • Ühekordsed nõud, kui ma pole end välja minekuks ette valmistanud või püüan sõpradega olles mitte väga nõudlikuna silma paista.
    kali oma purk oma nõu pakendiva ühekordse vaba tervering

Ühekordseid nõusid annab tegelikult väga hästi vältida. Kui olen palunud ükskõik kus jooki või sööki oma anumasse serveerida, olen alati poolehoidva teeninduse saanud. Pildil kodune meekali minu viimasel festivalil. Oma nõuga festivalile.

 

 

MIS VAREM TEKKIS, AGA NÜÜD OLEN ASENDANUD PAKENDIVABA VERSIOONIGA:

  • Jookide pudelid, tetrapakid  –> Joon põhiliselt vaid vett, värskelt pressitud või kodumahlasid, teed ja isetehtud smuutisid.
  • Pakendatud toit, näksid, kommid, magusad ampsud, jäätised –> need on minu menüüst kadunud, vaid väga harvade eranditega seltskonnas olles. Kuivained, pähklid ja supertoidud ostan mahedalt hulgi otse tuttavatelt maaletoojatelt või ostan lahtistest lettidest.
  • Rohelised salatid potis –> Tarbin vaid hooajaliselt. Tuttavate suvilast või oma aknalaualt.
  • Konservid –> Ema tehtud hoidised, leotatud kaunviljad ja idud. Metallkonserve väldin tegelikult juba aastaid tervislikel põhjustel: ühest söögikorrast saab üüratu koguse raskemetalle, mis iseseisvalt meie kehast ei välju bioakumuleeruvate omaduste tõttu. Seda õppisin Terviseametis analüüse tehes.
  • Kehahoolduses kasutan kodumaiseid tükiga kuivšampoone, isetehtud eeterlikke seepe ja puidust harja.
  • Tampoonid, sidemed –> leedianum
  • Rasedus – kondoomid, antibeebipillid –> sobivad persona monitorid, ise kasutan basaaltermomeetrit (täpsus kaks kohta pärast koma). Kehatemperatuuri kõikumine ütleb täpselt ära, mis päeval on võimalus rasestuda ning siis saab juba olukorrale loominguliselt läheneda. Mind mingis mõttes üllatab, et arstid neid tooteid ei tutvusta, aga teisest küljest andes naisele iseseisvad teadmised on raskem igasuguseid rutiinseid tooteid maha müüa. Apteegiäri…

Köögijäätmed viskan oma ussikasti. Saamislugu.

Mul köögis söögilaua all elavad ussid tekitavad paljudes suurt elevust. Näiteks nüüd jaanipäeval sugulastega trehvates, enne kui uuriti, mis mul elus toimub, küsiti, kuidas mu ussidel läheb. Oktoobris tegin endale ussikastid ja nüüd kevadel sain istutada maitsetaimed enda ussikeste toodetud mulda. Ussid söövad endasuuruse koguse toitu päevas. Seemnepakkide ostmise asemel pistsin tomatid mulda ja uued taimed juba õitsevad. Lisaks on mul aknalaual salatid ja erinevad maitsetaimed.

kuidas kasvatada tomateid tomat otse mulda ussikast kompost isetehtud tervering terviklik ringlus

kasvata ise maitsetaime aknalaual kompostmuld tomat basiilik

Põhiliselt ostan värsket puu- ja köögivilja ning söön nendest tehtud toite. Aeglane täisväärtuslik toit. Turult saab vähemate siltidega ja tšekkidevabalt.

värsked puuviljad köögiviljad tervislik tervering tervklik ringlus

tervering tevriklik ringlus puhas toit värske tervislik pakendivaba ise tehtud

Piltidel on mõned näited supertoitude pulbritest ja seemnetest tehtud magustoitudest, vegge raffaellodest, bataadi krõpsudest ja india pähkli maitserohelise võilevamäärdest. Ise tegemise rõõmud!

aa IMG_0842-tile

MIKS JÄNDAN PAKENDITE VÄLTIMISEGA:

  • Vältides värvikirevaid pakendeid, hoian ka oma tervist. Päris palju jama on menüüst kadunud.
  • Söön kvaliteetsemalt ja tean täpsemalt, mida suhu pistan.
  • Vähendan prügi teket. Pakendid, mis tekivad viin Pakendiringlusesse, kus need taaskasutatakse.
  • Ainult 1% kogu maailma plastikust kilekottidest töödeldakse ümber. Kasutan küll vanu põhiliselt teistelt jäänud kilekotte, aga ise uusi põhimõtte pärast ei võta juba aasta aega.
  • Pakendid on suur äri ja väga tihti on toidupakend kallim kui selle sisu. Tahan, et pakendit nähtaks kui väärtuslikku tooret, mitte prügi. Eesti võiks olla ümbertöötlemises esikohal. Meil on taaskasutusorganisatsioone rohkem kui meie elanikele otseselt vaja oleks. Olme prügist ei sorteerita mingeid kasulikke materjale välja. Kuid kõik, mis juba visatatakse avalikesse pakendikonteineritesse, sealt ei ladustata midagi niisama kuskile prügimäele. Liigiti väljasorteerimata materjal, mis kasulikku ümbertöötlusesse ei saadeta, lõpetab jäätmekütusena, mille kütteväärtus on 2 korda kõrgem kui põlevkivil. TASUB SORTEERIDA! Eestis kogutakse liigiti kuni veerand olmejäätmetest. Mitmes EU riigis aga lausa üle poole.
  • Eestis tekib 160 kg jäätmeid inimese kohta aastas, enamus pakendid.

LOE KINDLASTI:

 

Mis prügi veel võiks tekkida, mis jäi mul mainimata? Äkki oskan alternatiivi pakkuda.

KADRI KAARNA

KADRI KAARNA

Blogi Terviklik Ringlus autor

Lihtne on elada puhtas keskkonnas maal, kus looduslähedus saadab iga tegu. Kuidas aga hoida sama täisväärtuslikku ehedat kulgemist ka pealinnas? Parim viis teada saada, on ise läbi proovida aknalaua potindus, ussikast köögis, pakendivaba poodlemine ja igasuguse raiskamise vältimine. Hariduselt on mul lõpetatud nii keskkonnetehnoloogia kui jätkusuutliku energeetika erialad. Globaalprobleemide ja inimtegevuse mõju alaseid teadmisi olen täiendanud nii rahvusvahelistel projektidel, kursustel kui ka vabatahtliku tegevuse raames. Liigun selle poole, et minu elustiil läheks üha rohkem kokku minu teadmiste ja uskumustega jätkusuutlikust toimimisest. Samas see kõik peab olema lõbus ja kerge!

Arhiiv